Carex acuta, wt. lõikhein; c. digitala, sõrmhein; c. ericetorum, nõmmhein; c. intermedia, kahetahiline jõhwhein; c. muricata, lakkhein; c. vulpina, rebasehein; c. stricta, püsthein; c. paludosa, soo jõhwhein; c. humilis, sirphein.
Carex, asarohud.
Carex.
Carey (l. kärri), 1) Henry (1696—1743), Inglise luuletaja ja muusikamees. Luuletas sõnad ja lõi wiisi laulule „God save the king“ (Jumal kuningat kaitse Sa). 2) Henry Charles (1793—1879), Amerika wabrikant; kaitsetollide poolehoidja. Kirj. „Principles of social science“ (Ühiselu teaduse põhjusmõtted).
Carica Papaya, meloni- ja kürbisepuu; kaswab Lõuna-Amerikas; kannab häämaitselist ja suhkrurikast, kuni 18 naela rasket wilja, mida söödakse.
Carleton (l. karltn), William (1798—1869), Inglise kirjanik. Tema kirjeldab iseäranis Iiri rahwa elu.
Carlina vulgaris, wt. upsujuur.
Carlisle (l. karleil), Inglise linn Cumberland’i krahwikonnas; 45,500 el.; loss; piiskopi elukoht.
Carlson, Frederik Ferdinand (1811—87), Rootsi ajalookirjutaja, oli 1849—63 ajaloo prof. Upsala ülikoolis ja 1893—70 ning 1875—78 hariduseminister.
Carlyle (l. kaarleil), Thomas (1795—1891), Inglise kirjanik. Tema tähtsamad kirjatööd on: „Life of Schiller“ (Schilleri elulugu), „French Revolution“ (Prantsuse rewolutsion), „On heroes, hero worship and the heroic in history“ (Kangelased, kangelaste auustamine ja kangelaste teod ajaloos); Preisi kuninga „Friedrich Suure ajalugu“, „Letters and Speeches of O. Cromwell“ (O. Cromwelli kirjad ja kõned) jne.
Carmagnola (l. karmanjóla), Italia linn; 12,000 el.
Carmagnole (l. karmanjól), Prantsuse rewolutsioni-laul, mis 1791 a. olla sündinud.
Carmen Sylva, Rumenia kuninganna kirjaniku-nimi; wt. Elisabeth.
Carnallit, punane mineral; on klorkaliumi, klormagnesiumi ja wee ühendusest tekkinud; tarwitatakse kali-soolade walmistamiseks.
Carnegie (l. karnedshi), Andrew, Amerika miljonär, snd. 1837 Schotimaal. On palju raha ja wara üleüldiskasulikkude ja teaduseliste otstarbete jaoks kinkinud.
Carnivora (Lad.k.) lihasööjad loomad, metsloomad.
Carnot (karnoo), 1) Lazare (1753—1823), Prantsuse insener, korraldas mässu-ajal sõjawäge, oli direktoriumi liige, põgenes ära, tuli aga tagasi, sai sõjaministriks, oli pärast sisemiste asjade minister, wiimaks
