aeti jälle maalt wälja. 2) Marie Francois Sadi (1837—94), Prantsuse riigimees, oli 1880—812 awalikkude tööde ja 1885—86 rahaminister, waliti 1887 Prantsuse wabariigi presidentiks; sai 1894 Italia anarhisti Caserio käe läbi surma.
Carp, Petrache, Rumenia politikamees (snd. 1837), wanameelsete junimistide erakonna asutaja. Oli 1888—89 wälimiste asjade, 1891—95 põllutöö ja 1900—1901 pää- ja rahaminister. On praegu kõige tähtsam wanameelne riigimees Rumenias.
Carpentaria, merelaht Australia põhjarannal.
Carpi, Italia linn; 23,000 el.
Carrára, Italia linn Apennini mägestikus; 42,100 el.; kuulsad marmori-kaewandused.
Carrière, Moritz (1817—1895), Saksa mõttetark ja iluteadlane (ästhetiker). Oli 1853 a. saadik kuni surmani professor Münchenis. Kirj. „Aesthetik“ (iluteadus) jne.
Cartagèna, 1) Hispania sadamalinn ja kindlus Wahemere ääres; 100,000 el. — 2) linn Kolumbias (Lõuna-Amerikas), Karaibi mere ääres.
Carte blanche (Pr. k., l. kart blangsh), piiramata woli.
Cartesius, wt. Descartes.
Cartwright (l. kartrait), Edmund (1748—1823), Inglise mehaniker; parandas kudumise masinat ja leidis uue willasugemise masina üles.
Carum, wt. köömel.
Carus, Marcus Aurelius, Roma keiser, walitses 282—283.
Caryophyllacae, wt. nelgid.
Caryota, puu palmide sugukounast, kaswab Ida-Indias. Kõige tuttawam puu sellest sugukonnast on C. urens, mis 15 m. kõrgeks kaswab. Tema lehed on 5—6 m. pikad. Mahlast saadakse palmiwiina ja suhkurt.
Caryota.
Casale, Italia linn Po jõe ääres; 32,000 el.; endine kindlus.
Casein (l. kase-iin), juustu-ollus; kõige tähtsam munawalge-aine imetajate loomade piimas.
Cassel ehk Kassel, Preisi walitsusepiirkond Hessen-Nassaus, 10115 rkm. suur; 890,142 in. Päälinn: Cassel, Fulda jõe ääres. Linnas on 120,000 el.
Cassini, Giovanni Domenico (1625—1712), täheteadlane, oli prof. Bolognas, kutsuti (1669) Parisi tähetorni juhatajaks. C. leidis Uranus’e 4 kuud üles.
Cassiodórus, Magnus Aurelius, Roma teadusemees, snd. 480 Kalabrias, pidas Theodorich Suure ajal tähtsaid riigiametid, suri 575. Kirj. „Historia Gothorum“ (gootlaste ajalugu); Variarum libri XII.
Cassius, Gajus Longinus, waliti 44 e. Kr. prätoriks, asutas ühes
