Ajaccio (l. ajattshio), Korsika saare päälinn, 21,000 el.; Napoleon I. sündimise paik.
Ajalugu (Gr. k. historia), tõelik jutustus rahwaste tähtsamatest sündmustest. Ta on kas üleüldine wõi jagune. Üleüldine jutustab kõigi rahwaste tähtsamaid sündinud lugusid, kuna jagune ainult üheainsa rahwa, riigi, linna wõi suguwõsa elulugu tähele paneb. Harilikult jagatakse a. kolme jakku: a) wana-aeg (maailma loomisest kuni 375 p. Kr.), b) kesk-aeg (375—1517), d) uus-aeg (1517 kuni meie ajani). Kes ajalooga ligemalt tutwustada soowib, sellele soowitame: „Bergmann, Üleüldine ajalugu“, 2 jagu (wana- ja kesk-aeg), „Lindeqvist, Üleüldine ajalugu. Wana-, kesk-, uus- ja kõige uuem aeg“.
Ajatar, Soome muinasusus metsahaldjas, kes neitsi kujul metsastajaid metsa meelitas; luupainaja.
Akademia, Greeka kangelasele Akademos’ele pühendatud paik puiestikuga Athena linnast põhjapoole. Siin õpetas mõttetark Platon, mispärast siis tema kooli akademia-kooliks nimetati. — 15. aastasajast saadik hakati õpetlaste seltsisid, ülikoolisid ja kõrgemaid ametikoolisid akademiaks kutsuma. — Wenemaal on järgmised akademiad: Sõjawäe-arstiteaduse a. (Peterburis); Sõjawäe-õiguseteaduse a. (Peterburis); Waimulikud a.-d (Kasanis, Kiiewis, Moskwas ja Peterburis); Kaubanduse-teaduse a. (Moskwas); Mihailowi suurtükiwäe a. (Peterburis); Nikolai mere a. (Peterburis); Teaduste a. (Peterburis). Wiimane on õpetatud selts, millel kolm jaoskonda, nimelt: füsika-mathematika, ajaloo-keeleteaduseline ja Wene keele ja kirjanduse jaoskond.
Akatsia (acacia). Taimed, mis meil igapäewases elus harilikult „akatsiaks“ kutsutakse, ei ole taimeteaduses sugugi akatsiad, waid „robinia“ ja „caragana“ nimelised põõsas-kaswud. Päris akatsiad (mimosaceae sugukonnast) on puud ja põõsad, mille kodumaa wana- ja uue-maailma palawad maad on. Pea kõigil a. tõugudel on okkad ehk nõelad küljes. A-d imitsewad enesest liimisarnast ollust, n. n. gummi arabicumi wälja. Kuulsad selle poolest on Senegali ja Arabia akatsiad.
Akbar (Ar. k. „Wäga Suur“), päris ehk õige nimi: Tschelai Eddin Mohammed (1542—1605), kõige kuulsam India keiser ehk suurmogul, walitses 1556—1605, oli teaduste ja kunstide sõber, edendas ka põllutööd.
Akiba Ben Joseph, kuulus juutide rabbi, sr. 135, wõttis Bar-Cochbani mässust osa, hukati Hadriani walitsuse ajal.
Akka (wanal ajal Ptolemais), Türgi sadamalinn Syrias, Wahemere ääres; 10,500 el.
Akkadlased ja sumerid, Turani tõugu rahwas, kes enne assyrlasi ja babylonlasi Euphrat-Tigris’e maal elas. Neid peetakse kiil-kirja ülesleidjateks.
