Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/246

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Hariduse sõnaraamat D.png

 

Daanimaa, (Daani k. Danmark), kuningriik Europas, Põhjamere, Läänemere, Skagerak’i ja Kattegat’i wahel. Siia arwatakse Jüüdimaa poolsaar ja mitmed saared, nagu: Seeland, Fynen, Falster, Laaland jne. Päris-Daanimaa on 38,455 rkm. suur ja siin elab u. 212 milj. in. Pääle selle on D. päralt weel Island, Färör (Lambasaared), Gröönimaa, St. Croix, St. John ja St. Thomas. D. on ühes asumaadega 231,239 rkm. suur ja siin elab 2,700,000 in. Päris-Daanimaa on madal maa, kõige kõrgem mägi on Himmelsberg (Taewamägi), mis 179 m. kõrge. Jõgedest olgu nimetatud: Konge-aa, Lönborg, Stora-aa, Gude. Klima. Daanimaal on mere klima. Aastased sademed on 45—75 cm. Kopenhagenis on keskmine talwesoojus 0°, keskm. suwesoojus 1534°. Rahwas on Skandinawia tõugu ja Lutherus’e usku. Rahwa haridus on hääl järjel. Daanimaal saiwad „rahwa-ülikoolid“ oma alguse ja lagunesiwad siit teistesse maadesse, nagu Rootsi-, Norra-, Soomemaale jne. laiali. Taanlaste pää-elutoimetused on põlluharimine ja karjakaswatamine, kuna aga kauplemine ja tööstus wähem tähtsad on. 1000 inimesest elab 469 in. põllutööst. Rahad: 1 kroon = 100 ööri = 60 kop. Päälinn: Kopenhagen. — Riigi korraldus. D. on põhjusseadusega kuningriik. Kuninga õigused on wõrdlemisi suured. Nii wõib ta iga parlamendi otsuse kinnitamata jätta. Ka wõib ta parlamendi — ja nimelt mõlemad kojad, wõi ainult alamkoja — igal ajal laiali saata ja siis ajutisi seadusi anda. Parlament, rigsdag (riigipäew), on kahekojaline. Landsting’il (ülemkojal) on 66 liiget, kellest 12 kuninga poolt eluajaks nimetatakse, teised aga kaudsel teel 8 aastaks iga 4 aasta tagant