Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/3

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Hariduse sõnaraamat A.png

 

A, esimene täht tähestikus. — a. (Lad. k. = anno), aastal. — a (muusikas), kuues toon heliredelis. — à (Pr. k.). igaüks, eest, päält; näit. pliiatsid maksawad à 5 kop., s. o. igaüks pliiats maksab 5 kop. — A ja O (alpha ja omega, esimene ja viimane täht Greeka keele tähestikus), algus ja lõpp.

A (taskukellades = avançer), kiirendama (kella käiku).

Aa (lühendus wana-Saksakeele sõnast aha, wesi), 1) jõgi Kuramaal, sünnib kahest jõest: Memelist ja Mussest, jookseb Riia lahte, umbes 110 w. pikk. 2) jõgi Liiwimaal, wt. Koiwa jõgi. — Aa nimelisi jõgesid leidub weel Daani-, Hollandi, Prantsuse-, Saksa- ja Schweizimaal.

Aachen (Lad. k. Aquisgranum, Pr. k. Aix la Chapelle), linn Preisi Rheinimaal, Wurmi jõe ääres; 145,000 el. Linnas on palju wabrikuid; mineralwee- ja weewli-hallikad. A. oli keskajal (813—1553) Saksa keisrite kroonimise-linn. — Aacheni kongress, peeti 1818 a. Sellest wõtsiwad Wene ja Austria keisrid ning Preisi kuningas isiklikult osa. Kongressil tehti otsuseks: lepinglaste sõjawäed Prantsusemaalt ära kutsuda ja Europa politikat pühalepingu (alliance) waimus juhtida. — Aacheni rahud. Esimene rahu (1608) lõpetas Hispania, teine rahu (1748) Austria päranduse-sõja.

Aade (Sm. k. aate, Gr. k. idéa, pilt), mõttetargad tarwitawad seda sõna nii wäga mitmes tähenduses, harilikult aga tähendab ta: mõte, meelestus, aime. — Aadend (Sk. k. Ideal), ülitäielik, ainult mõttes olew eeskuju.

Aadel (Sk. k. Adel), mõisniku seisus. A-i seisust on Europas pea igas