Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/44

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
34

tide rohud, allopathiaks kutsuma hakkas.

Allotropia (Gr. k.), mõnede kehade omadus end mitmesugusel kujul awaldada. Nii näit. awaldab süsinik end diamanti, söe ja grafiti kujul.

Allúvium (Lad. k. uhetud maa), kõige noorem maa-kiht.

Alma, jõgi Krimmis. Siin wõitsiwad 1854 (Krimmi sõja ajal) prantslased Saint-Arnaudi ja inglased Raglan’i juhatusel wenelased.

Almagro, Diego de, leiti 1454 Hispania linna Almagro juurest maast, läks juba noores eas Amerikasse, wõttis sääl Pizarro kangelase-tegudest osa, leidis 1524 Peru-maa üles, wõitis 1536 Chile-maa ära. Pizarro laskis ta Cuzco lähedal 1538 ära kägistada.

Alma mater (Lad. k.), toitja ema; nimetus ülikoolidele.

Almasow, Boris Nikolajewitsch (1826—76), Wene luuletaja ja naljakirjanik.

Alma Tádema, Laurens, Hollandi kunstmaalija, snd. 1835 Dronrijp’is.

Alméida, Francesco de, Portugalia esimene India asekuningas 1505–9, wõitis Malakka, suri 1510 Afrikas. Tema poeg Lorenzo leidis Madagaskeri ja Maledivi saared üles; sai 1507 merelahingus egiptlaste wastu wõideldes surma.

Almeria, Hispania linn Wahemere ääres, 47,000 el.; mineralhallikad.

Alnpeke, Dietleb v., ordorüütel, kirjutas 1296 Tallinnas olles Wana-Saksa keeles Liiwimaa ajaraamatu, „Livländische Reimchronik“ salmides.

Alnus, wt. lepad.

Aloë (aloe), mitmeaastane, paksude ja lihawate lehtedega taim lilia-taimede (liliaceae) sugukonnast. Tema kodumaa on Lõuna-Afrika, kaswatatakse aga ka Europas aedades ja tubades ehte-taimena. A. lehtede mahlast saadakse „aloe“ nimelist ainet, mida arstirohuks tarwitatakse.

Alopecurus, wt. rebasehänd.

Alost, wt. Aalst.

Alosa (alosa vulgaris), 20—30 tolli-pikune kala heringate (clupeidae) sugukonnast. Tema keha on seljast sinikas-hall, küljest ja kõhu alt hõbewalge. A-d elutsewad Wahe- ja Saksa-meres ning Lääne-mere läänepoolses jaos.

Alpáka, wt. lama.

al pari (It. k.), nimelise wäärtuse järele.

Alpid, Europa kõige kõrgemad mäed, algawad Rhone jõe orust ja ulatawad kuni Donau-jõeni, lahutawad Italia kuningriigi Prantsuse- ja Saksamaast, täidawad terwe Schweizimaa. A-d on 1035 km. pikad ja paiguti kuni 300 km. laiad; keskmine kõrgus on 2500 m. Kõige kõrgemad mäeladwad on: Montblanc (4810 m.) ja Monte Rosa (4638 m.). A. klima on wäga mitmekesine. A. taimedest olgu nimetatud: saxifraga’d, gentiana’d, primula’d, alsine’d, campanula’d, rhododendroni’d jne. Kõige rohkem tuntud on gnaphálium leóntopodium (Sk. k. Edelweiß) nimeline taim, mis mägestiku äkilistel serwadel kaswab.