Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/48

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
38

Amerikas Titicaca järw. Klima Amerikas on wäga mitmesugune: põhjas on ta kare ja külm, parajal maawööl ilus ja lahke, maawöö mõlemal poolel palaw ja kuum. Taimeriik: Agave-, puuwilla-, kampeche-, kakao-, kaktuse-, piima- ja palmi-puud, suhkru pilliroog jne. Loomariik: Ahwid, pühwlid, jääkaru, pesukaru, kolibri, kondor; lama, tapir, hiigla maod, moskito-sääsed, Brasilia sipelgad jne. Saadused: puuwill, Hiina puu koor, kuld, hõbe, wask, kallid kiwid, wärwiained, liha, wili, nahad, guano, kohwi, suhkur, tubak, jne. Inimesed. Amerikas elab umbes 144 milj. inimest. Neist on: 1) algelanikka (indianlased jne.) — umbes 10 milj., 2) walgeid — 95 milj. Valgetest elawad Anglo-saksi tõugu rahwad Põhja-Amerikas, Romani tõugu rahwad (portugallased, hispanlased) Lõuna-Amerikas; 3) neegrid — 20 milj. (endiste pärisorjade järeltulejad, keda Afrikast siia toodi); 4) mestitsid — 13 milj.; 5) hiinlasi, kulisi, eskimolasi jne. Riigid: 1) Põhja-Amerika Ühisriigid, 2) Mexiko, 3) Guatemala, 4) Honduras, 5) San-Salvador, 6) Nicaragua, 7) Costarica, 8) Columbia, 9) Ecuador, 10) Peru, 11) Bolivia, 12) Chile, 13) Argentinia, 14) Uruguay, 15) Paraguay, 16) Brasilia, 17) Venezuela, 18) Haiti, 19) St. Domingo. Asumaad: Taanimaa päralt (88,459 rkm. 44,000 in.): Gröönimaa, St. Croir, St. Thomas ja St. John; Inglisemaa päralt (9,491,401 rkm. 7,280,000 in.): Kanada, Newfoundland, Bermudas, Briti Lääne-India, Briti Honduras, Briti Guaiana ja Falkland; Prantsusemaa päralt (81,993 rkm. 315,000 in.): St. Pierre, Miquelon, Martinique, Guadeloupe ja Prantsuse Guaiana; Hollandi päralt (130,230 rkm. 130,600 in.): mõned Lääne-India saared ja Surinam; Ühisriikide päralt (128,147 rkm. 2,450,000 in): Kuba, Puertorico. — Uurimise reisede ajalugu. Norra meresõitjad leidsiwad umbes 1000 a. Gröönimaa ja Põhja-Amerika idaranna üles. Aga alles 15. aastasaja lõpul (1492) tõi Kolumbus kindlaid teateid Amerika kohta Europasse. 1497 leidis Cabot — Newfoundlandi ja Labradori, 1500 Cabral — Brasilia, 1512 Ponce de Leon — Florida, 1513 Balboa — Waikse okeani üles. 1519 läks hispanlane Cortez Mexikosse, 1526 Pizarro — Peru’sse ja Cabot — Paraguay’sse. 1611 leidis Baffin Baffinilahe üles. Saksa teadusemees Humboldt uuris 1799—1803 Lõuna-Amerikat ning alles 19. aastasaja keskel läks Inglise meresõitjatele korda Põhja-jäämere kaudu Amerikast põhja poolt ringi sõita. — Amerika ajalugu. Selle järele kui europlased Amerika (1492. a.) üles oliwad leidnud, hakkasiwad nad sinna sisse rändama. Kus maa päriselanikka wähe oli, nagu Põhja-Amerika põhjapoolses osas,