teks. Kõik nimetatud a. oksad jagunewad omakorda ikka rohkem ja rohkem ja jääwad ise peenemaks, kuni wiimaks juuksekarwa jämedused on ja igat keha nurka täidawad.
Aorta.
Aósta, linn Ülem-Italias, 15,600 el. Asutatud 25 e. Kr.
Apanage (Pr. k., l. apanaash’) aastaraha, mis walitseja-soo liikmetele makstakse.
Apáthia (Gr. k.), osawõtmatus, himuta olek, tuimus.
Apatít, wt. luulubi.
Apélles, kõige kuulsam Greeka kunstmaalija, Kolophon’ist pärit, elas 356—308 e. Kr., oli Aleksander Suure sõber.
Apelsinipuu (citrus aurantium sinense), wiljapuu rutaceae’de sugukonnast. Tema kodumaa on Lõuna-Asia, kaswatatakse aga ka Lõuna-Europas (iseäranis Wahemere kallastel). Europas kaswab a. 30—35 jalga kõrgeks. Kümnejala kõrgune ja jatkatud a. annab kõige paremat ja maitsewamat wilja.
Apennínid, Italia mägestik. A. algawad Liguria mere äärest ja lõpewad Italia kõige lõunapoolsemas otsas. Nad on 1190 km. pikad ja 30—135 km. laiad. Kõige kõrgem mägi on: Gran Sasso d’Italia (2921 m.). Apennini mägestik langeb järgmistesse jagudesse: Liguria-, Etruski- ja Roma-A., Abruzzid, Neapoli- ja Kalabria-A. Õõnesteed: Boechetta, La Juta, Furlo jne.
Aphasia (Gr. k.), rääkimise wõimaluse puudus, ehk küll kõneriistad terwed on; tuleb pääaju teatud koha wigastamisest.
Aphis, lehetäi.
Aphonia (Gr. k.), hääleta olek, sünnib kõrihaiguste tagajärjel.
Aphorismid (Gr. k., ebemed, riismed, purud, risud), lühikesed mõtteawaldused.
Aphrodite, greeklaste armastuse ja ilu naisjumal.
Apia, Samoa saarte päälinn, Waikse mere, Upolu saarel.
Apis, muinasegiptlaste juures must, lauk-otsaga härg, keda iseäranis Memphis’e linnas pühaks peeti.
Apocynum muscipulum, wt. kärblaste püüdja.
Apodiktiline (Gr. k.), kindel, kahtlemata, ümberlükkamata (ütelus, teadus jne).
Apokalypse (Gr. k.), ilmutus iseäranis apostel Johannese ilmutus.
Apokrypha ehk Apokriwa raamatud, piiblis iseäraline osa kirjasid, mis mitte pühakirja täies auus ei ei seisa, aga „muidu kasulikud lugeda on“. Wana testamendi a. raa-
