Aqua (Lad. k. l. ákwa), wesi. — a. amydadarum amarum, mõrumandlite wesi; a. destillata, puhastatud wesi; a. vitae (elu wesi), põletatud wiin.
Aquaeduct (Lad. k. l. akwädukt), weewärk; iseäranis niisugune weewärk, kus weejuhitus kõrgete sammaste pääle on ehitatud. A-sid ehitasiwad wanal ajal roomlased ja nende hiiglawaremeid on weel nüüdgi mitmes paigas leida.
Aquaeduct.
Aquamarin (l. akwamarìn), läbipaistew, mere-wee karwa roheline kalliskiwi, beryllide tõuust. Wenemaal saadakse a-i Nertschinski, Urali ja Altai mägedest; leitakse ka Siziliast.
Aquarell (It. k. l. akwaréll), wesiwärwidega maalitud pilt.
Aqua Tosana (It. k. l. akwa tosána), mürgine ehk kihwtine jook, mida Siziliast pärit olew meesterahwas Tosana 17. aastasajal walmistas.
A quatre mains (Pr. k., l. a katr mäng’s), muusikas: „neljale käele“ s. o. kahe inimese mäng.
Aquila (Lad. k. l. akwíla), kotkas.
Aquila, Italia linn Abruzzi-mägestikus, 21,600 el.
Aquileja (l. akwileeja), Austria linnake, Adria mere ligidal. Oli muinas-ajal kindlustatud kaubalinn, kus pääle 100,000 in. elas. A. on romlaste asutatud 182 e. Kr. Hunnide kuningas Attila häwitas ta 452 ära.
Aquilegia vulgaris, wt. karukell.
Aquitania (l. akwitánia), Roma maakond muinas-Gallias, Pyrenei mägestiku ja Garonne jõe wahel. 412 wõitsiwad läänegotlased ja 507 frankid ta ära. Kutsutakse keskajast saadik Guiennéks. Oli 1152—1451 laenuna (läänina) Inglise kuningate käes. Ühendati kuningas Karl VII ajal lõpulikult muu Prantsusemaaga.
Ar, meetrimõõt = 100 ruutmetert.
Arabeskid, arablastelt laenatud õite ja lehtede kujulised ilustused. A.-sid tarwitatakse meie ajal kõigis kunst-tööstuse harudes, nagu tapetide, waipade, toariistade, waabatud sawiriistade jne. ilustamiseks.
Arabeskid.
Arabia, Asia poolsaar Persia lahe, India okeani ja Punase mere wahel; 3 milj. rkm. suur, u. 4 milj. in. — A. on suuremalt jaolt kiltmaa ja ai-
