Arablased elawad suguharudes, mille üle rahwa poolt walitud wanemad, emir’id ja scheih’id, walitsewad. — Saadused: pärlid, kohwi, dattlid, gummi, mandlid, kallid kiwid, manna, indigo, balsam, tubak, safran jne. — Iseseiswad riigid on: Hadramaut, Omân, El-Hamad, Dshebel-Shammar, Kunil, Nedshd. Türgi päralt on: Hedshas, Asir, Jemen, El-Hasa; Egiptuse päralt: Madian; Inglisemaa päralt: Aden ja selle ümbruskond. Tähtsamad linnad: Mekka, Medina, Mokka, Sana, Maskat ja Aden. — Ajalugu: Arabia on Muhmedi usu ehk Islami kätk. — 7. aastasajast saadik asutasiwad arablased Lääne-Asias, Põhja-Afrikas ja Hispanias suured riigid, 11—13. aastasajani oliwad nad kõige kõrgema haridusega rahwas maa pääl. Nende teadus ja kunst oliwad sel ajal wäga kõrgel järjel.
Arabia kirjandus. Kõige wanemad Arabia keelsed kirjandusetooted on tundelaulud, milledest Hamasa ja Moallakât juba u. 850 e. Kr. ilmusiwad. Korani kaudu sai Arabia keel kindla kuju ja teda hakati ka teaduselikult uurima. Kõige kuulsam Arabia keeleuurija on Sibaweih 796. Abassidide ajal oli A. kirjanduse õitseaeg. Iseäranis kalif Harun-al-Rashid edendas teadust, kutsus Greeka ja Syria õpetlasi oma juurde ja laskis Greeka keelseid teaduselisi raamatuid Arabia keelde tõlkida. Osmannide (türklaste) tulekuga aga kadus Arabia kirjandus idas ära, kuid jätkus Hispanias Omaijade kalifide walitsuse ajal edasi. A. kirjandus oli kuulus oma ilukirjandusliste, mõttetarkuseliste, arstiteaduseliste, tähedeaduseliste ja arwuteaduseliste tööde poolest. Peaaegu kõigisse haritud keeltesse on Lokman’i jutud ja muinasjuttude-kogu „Tuhat ja üks öö“ ümberpandud. Arstiteaduses oliwad kuulsad Avicenno, Zohr ja Averroes, haawa-arstiteaduses Abul Kasim, alkemias Geber, arwuteaduses Mohamed ben Musa, täheteaduses Alfargani, maateaduses (geografias) Edrisi ja Abulfeda. — Praegune Arabia kirjandus on ilma suurema tähtsuseta.
Arabia keel. Arabia keel on oks Semi keelte suguharust. Ta langeb mitmesse murdesse. — Arabia keeles on 31 märki, nimelt 28 märki umbhäälikute ja 3 märki täishäälikute jaoks. Arabia keele kirja kirjutatakse ja loetakse paremalt poolt pahemale poole.
Arabia laht (Punane meri), India okeani jagu Arabia, Egiptuse ja Nubia wahel.
Arabia numbrid. Meie harilikud numbrid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0. Nad on Indiast pärit, toodi aga Arabia õpetlaste läbi Europasse, mispärast siis neid a. numbriteks kutsutakse.
Arachnìtis (Gr. k.), pää-aju põetik.
Arad (l. áraad), linn Ugarimaal, Maros’e jõe ääres, 56,000 el.
