Arago, 1) Dominiqne François (1786—1853), Prantsuse wiisika teadlane, waliti 1809 Prantsuse teaduse akademia liikmeks, oli 1848 Prantsusemaa ajutise walitsuse liige. Tema wennad: 2) Jacques Etienne Victor (1790—1855), kirjanik ja reisija, suri Brasilias; 3) Etienne (1803—1892), näite- ja ajakirjanik.
Aragónia, Hispania maakond, 47,391 rkm. suur, 893,000 in. A. oli 1035—1516 iseseisew kuningriik.
Arak, käärima läinud riisist walmistatud jook, milles kuni 50 graadi alkoholi on. Arac do Goa, palmide käärinud mahlast walmistatud jook.
Araktschéjew, Aleksei Andrejewitsch (1769—1834), Wene kindral, Aleksander I. sõber, oli 1806 kuni 1825 sõjaminister, asutas sõjameeste asundusi. Oma waljuse poolest on ta kurwa mälestuse Wene ajaloosse järele jätnud.
Arali järw, Wene järw Turkestanis, 58,872 rw. suur. Järwe wesi on mõru-soolane. A. järwe jooksewad: Sõr- ja Amu-Darja jõed. A. on rikas kalade ja wesilindude poolest.
Aram (Gr. k. Aramäa), nii kutsutakse wanas testamendis Arabia, Armenia ja Palästina wahel olewat maad, iseäranis Syria’t. — Arami keel oli haru Semi keelte sugukonnast. Ta langes kahte jakku: Lääne-A-i (Syria) ja Ida-A-i keeleks.
Aranjuez (l. arannhuees), Hispania linn Tajo jõe ääres, 12,676 el. Siin on Hispania kuningate suweloss puiestikuga.
Arany (l. áranj), János (1817 kuni 1882), Ungari luuletaja, waliti 1859 Ungari akademia liikmeks ja 1860 Kissaludy-seltsi direktoriks. Tema tähtsam töö on naljakas lugulaul „Toldy“. Tema poeg László (1844—98) oli ka luuletaja, tõlkis Shakespeare tööd Ungari keelde.
Ararat, mägi Armenias, Wene, Persia ja Türgi piiril, 5155 m. kõrge.
Aras, Kura jõe parem haru, 725 w. pikk, jookseb Kaspia merde. Wanal ajal kutsuti teda Araxes’iks.
Araucaria, Chili kuusk, mis ilusa kuju poolest Europas triiphoonetes ja tubades kaswatatakse.
Arbela, linn Assyrias. — A. ja Gaugamela wahel wõitis (331 e. Kr.) Aleksander Suur Persia kuninga Darius III. Nüüd on linna nimi Erbil.
Arbiter (Lad. k.) wahekohtunik. — Arbitrage (Pr. k., l. arbitraash), wahekohus.
Arbus (citrullus vulgaris), üheaastane taim kürwitsade (cucurbitaceae) sugukonnast. Tema esialgne kodumaa on India. Wenemaale on neid wist Persiast toodud. A. kaswatatakse magusa wilja pärast Lõuna-Wenemaal põldude pääl. Wili on kürwitsa sarnane, punase, harwemalt kollase, mahlase, magusa sisuga. Astrahani ja Kamõshi a. peetakse kõige paremateks.
Arcádius, Ida-Roma riigi esimene keiser 395—408, Theodosius Suure poeg.
