Arbus.
Arcána (Lad. k.), sala-arstirohud.
Arch (l. aartsh), Joseph (snd. 1836), Inglise põllutööliste liitumise põhjendaja, asutas (1872) „Põllutööliste rahwusliku ühisuse,“ millel korda läks hääleõigust põllutöölistele saada parlamendi liikmete walimisel.
Archaismus (Gr. k.), wanaks jäänud kõnekäänd ehk kõnekuju.
Archäolog (Gr. k.), muinasaja-uurija.
Archäológia (Gr. k.), muinasaja-teadus.
Archilochos, kõige wanem Greeka tundelaulik, elas 678—629 e. Kr., luuletas terawaid pilkelaulusid.
Archimédes (287—212), Greeka kõige kuulsam arwu- ja wiisika-teadlane, Syrakus’ast pärit. Ta on arwu- ja wiisika-teadust wäga mitme ülesleidusega rikastanud. A. pani tähele, et wedelikus kindel keha oma raskusest nii palju kaotab, nagu see wedeliku-kogu kaalub, mis ta enese eest wälja tõrjub. Ka leidis ta pääle muu kehade-raskusepunkti kohta käiwad seadused ja lõppemata ehk n. n. Archimedes’e kruuwi üles.
Archimedes’e kruuw.
Archipelagus (Gr. k.), saaremeri, saarestik.
Architekt (Gr. k.), ehitusemeister. — Architektur (Gr. k.), ehitusekunst.
Archiv (Gr. k.), kirjakogu. — Archivar, kirjakogu hoidja.
Archon (Gr. k.), kõige kõrgem riigiametnik muinasaegses Athenas. Esiotsa waliti a. eluajaks, pärastpoole kümneks aastaks, wiimaks 9 archonti üheks aastaks.
Archytas, Greeka arwuteadlane, riigimees ja sõjaülem, elas 360 e. Kr.
Arçon (l. arssong), Jean Claude Eleonora (1733—1800), Prantsuse insener, ujuwa battarei ülesleidja.
Ardahan, Wene kindlus Kars’i piirkonnas (oblastis), Kura jõe ääres: u. 1000 el.
Ardator, 1) kreisilinn Nishni-Nowgorodi kub.; 4000 el. — 2) kreisilinn Simbirski kub.; 6000 el.
