Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/81

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
66

Ardennid, mägestik Põhja-Prantsusemaal ja Belgias, Mosel’i ja Maas’i jõgede wahel; keskmine kõrgus on u. 550 m. — A-d on rikkad kiwisüsi ja metallimulla (ärtsi) poolest.

Ardíti, Luigi (1822—1903), Italia wiiulikunstnik, elas 1858 a. saadik Inglisemaal.

Ardschisch (Erdschjas-Dag), kustunud tulepurtskaw mägi Wäike»Asias, (Angora wilaetis) u. 4000 m. kõrge.

Aréna (Lad. k., „liiw“), wõitlusepaik wanaaegsetes amphiteatrites.

Arendal, Norra sadamalinn, 11,200 el. Linna ligidal on rauakaewandused.

Areometer, wedelikkude tiheduse ehk oma-kaalu mõõtmise riist. A. on umbne klaasist toru, mille üks ots jämedam (selles on haawlid ehk elawhõbe), teine ots aga pikk ja peenikene, mille pääle kriipsud ja numbrid on tähendatud. A.-sid on mitu seltsi olemas, nimelt selle järele missuguste wedelikkude (piirituse, soolwee, piima, suhkru jne.) mõõtmise jaoks neid tarwitatakse. Vedelikkudes, mille omakaal wähem on kui weel (s. o. mis kergemad on kui wesi), wajub a. sügawamale, kui wee sees, wedelikkudes aga, mille omakaal suurem on kui weel (s. o. mis weest raskemad on), jääb a. kõrgemale seisma, kui wee sees. A-sid walmistatakse wedelikkude jaoks, mis weest kergemad ja raskemad on.

Hariduse sõnaraamat Areometrid.png

Areometrid.

Areopág, kõige kõrgem kohtu-koda muinasaegses Athenas.

Arequipa (l. arekììpa), linn Lõuna-Perumaal (L.-Amerikas), Waikse okeani ääres, 33,000 el. — A. on 1540 asutatud.

Ares, greeklaste sõjajumal (romlaste Mars).

Aretíno, Pietro (1493—1557), Italia luuletaja. Kuulus oma pilkelaulude poolest, mille abil ta rikaste wõimumeeste käest raha mõistis wälja norida. Kirj. ka näitemängusid.

Arézzo, Italia linn, 44,000 el. Italia luuletaja Petrarca sündimisepaik. Romlaste ajal: Arretium.

Argelánder, Friedrich Wilhelm August (1799—1875), täheteadlane, oli 1823—37 tähetorni direktor Turu ja Helsingi linnas (Soomemaal) ja 1837 a. saadik Bonnis. Tema tähtsamad tööd on: „Über die eigene Bewegnug des Sonnensystems“ (Päikese-sistemi oma enese liikumise üle) ja „Atlas des nördl. gestirnten Himmels“ (Põhjapoolsete taewatähtede kaardi-raamat).

Argeutàn, uushõbe.