Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/9

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
7

linna ligidal. A-i lähidal merel häwitas (1798) Inglise admiral Nelson Prantsuse sõjalaewastiku ära.

Abulfeda, Ismail Ibn Ali (1273—1331), Arabia ajaloo- ja maadeteadlane (geograf). Kirj. Kalifide ajaloo kuni 1328 a.

Abulia (Gr. k. „tahtmatus, tahtmata olek“), tahtmise puudus; erguhaiguse tundemärk, on sagedasti kurwameelsusega ühendatud.

Abuschehr (Buschehr), Persia sadamalinn Persia lahe ääres, 22,000 elanikku.

Abusus (Lad. k.) walesti-tarwitamine; a. non tollit usus, walesti-tarwitamine ei takista õieti-tarwitamist.

Abu Temmâm (807—845), Arabia luuletaja. Kirj. „Hamasa“ (waprus).

Acacia Willd, wt. akatsia.

Acanthus (karukäpp), ehtetaim, kaswatatakse ilusate lehtede pärast Wahemere maades, iseäranis


Acanthus (ornamentina).

Italias. — A-e lehed on ehitusekunstis Korinti sambaotsa-ehte eeskujuks ehk ornamendiks olnud.

A capella (It. k.), ainult lauluhäälele.

Acapulco, sadamalinn Guerrero riigis Mexikos, Waikse okeani ääres.

Accelerándo (It. k., l. atshelerando), rutates.

Accentus (Lad. k., l. aktsèntus) sõna rõhk.

Accept (Lad. k., l. aktsept „wastuwõte, omaks tunnistamine), weksel.

Accidents (Lad. k. l. aktsidents), wäiksemad tööd trükikodades, nagu näitemängu- ja kontserdi-kuulutused, pidu-teatused, piletid, pidule-kutsed jne.

Accrington (l. ekringt’n), Inglise wabrikulinn Lancasteri krahwikonnas, umbes 40,000 el.

Accursius (It. k. Accorso), Franciscus (1182—1254), Italia õiguseteadlane, õpetas õiguseteadust Bologna ülikoolis. Kirj. „Glossa ordinaria“.

Acetometer (l. atseetometer), riist, mille abil äädika kõwadust (s. o. äädikahappe rohkust äädikas) mõõdetakse.

Aceton (l. atsetón), äädikawaim, tarwitatakse lakkide walmistamiseks.

Acetum (Lad. k.), äädikas.

Acetylen (l. atsetüleen), söewesinik; põlew gaas, milles 2 atomi süsinikku ja 2 atomi wesinikku on; tarwitatakse walgustamiseks.

Achaia, Greeka maakond Peloponnesos’e põhjapoolses osas.

Achard, Karl Franz (snd. 1753 Berlinis, sr. 1821 Kunern’is), Saksa looduseuurija; oli esimene, kes nairidest suurel mõõdul suhkrut hakkas walmistama; ostis Schlesiamaale Kunern’i mõisa ja ehitas