Kuni Kristuse ajani tunti täielikumalt ainult Lääne-Asiat. Uusi teateid Kesk- ja Ida-Asia kohta tõi alles 13. aastasaja lõpul Venezia kaupmees Marco Polo, kes Hiinamaal 17 aastat elas. Portugalia meresõitja Vasco de Gama purjetas 1498 Kalkuttasse. 1521 leidis Hispania teenistuses olew portugallane Magelhaens Filippini saared üles. 1619 jõudis Beaulieu Sumatra saarele. 1725—28 uuris Behring Siberi ja 1776—78 Cook Kamtschatka randa. 1761—64 käis kapten Nielbuhr Arabias. 19. aastasaja tähtsamatest Asia reisijatest olgu nimetatud: Krusenstern, Humboldt, Dittmar, Radde, Vambery, Kiepert, wennaksed Schlagintweit, Forsyth, Richthosen, Meyer, Hellwald, Prshewalski, Rostowtzew, Regel, Potanin, Sven Hedin ja parun Toll.
[Vikitekstide viide: Kaart „Asia“.]
Askalon, wanal ajal linn Palästinas, Wahe mere ääres.
Asklépios, muinasgreeklaste „terwiseteaduse jumal“, Apollo poeg.
Asnyk, Adam (1838—97), Poola luuletaja ja näitemängude kirjutaja.
Asowi meri, Musta mere kirdepoolne jagu. Ta on Mustamerega Kertschi merekitsuse läbi ühendatud. Merepind on 35,000 rw. ehk 37,605 rkm. suur. A. meri on Wenemaale wäga tähtjas oma kalarikkuse läbi (kalu püütakse u. 6 miljoni rubla eest aastas). Kauplemisele aga on see asjaolu wäga takistuseks, et meri talwel kinni külmab ja wäga madal (11⁄2—61⁄2 sülda) on.
Aspar (spargel) (asparagus altilis, ehk aspargus officinalis) 2—7 jala kõrgune mitmeaastane taim liljakaswudel (liliceae) sugukonnast. Tema juurikatest kaswawad lihawad wõsud wälja, mis asparite ehk sparglite nime all tuntakse. A-i õied on kollakas-rohelised. A-id kaswatatakse aedades lihawate wõsude (asparite) pärast. Tema wõsusid söödakse.
Aspar.
Aspásia, ilus ja waimurikas Greeka naesterahwas, snd. 470 e. Kr. Mileti linnas, oli Athena riigimehe Perikles’e abikaasa (mitte armuke).
Asperuco procumbens, wt. karerohi.
Asphalt, wt. asfalt.
Asphyksia (Gr. k. l. asfíksia), tuiksoone löömise ärakadumine; warjusurm. A. on kahte tõugu: a) sinine a., nahk on haigel sinine ja üles tursunud, süda tuksub aegapidi ja kõwasti; b) walge a., nahk on walge ja külm, werd ei ole pea sugugi naha all näha. A. korral on inimese wäljanägemine surnu taoline; ainukene elu tundemärk on nõrk ja sagedane
