I. Kui teie ommad maad öiete harrite, siis on teil lotus, et need astast astani parremaks lähwad; ja se kasso, mis sest touseb, kaswatab teie warrandust. Ja selle läbbi kinnitate omma enneste ja omma laste tullewat pölwe. Sest keik mis teie oigel, wisil ollete kokko pannud ja eddaspiddi weel jouate sada, olgo se rahha ehk willi, weiksed ehk hobbosed, ehk mu lojus ja warra, kui se agga teie omma on, ja ei mitte nisuggune assi, lojus ja pöllo ehk maia riist, mis tallusse peab paigale jäma; keik sellega woite siis, kui teie ommad moisa wöllad ja kohto maksud ollete tassunud, tehha mis teie tahhate. Teie woite sedda ärra müja ja ärra kinkida, kui teie agga nenda tete, et se teie lastele kahjuks ei tulle, sest et nemmad teie pärriad on.
II. Kui teie ikka hoolsad ollete, ommad perrekohhad ja ello assemed ülles piddamas, siis peab teie ello asse, ja keik mis selle järrel on, pöllud ja
