Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/116

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


b. Broder oma wõeraemaga, kuninganna Swawilaga, kes wäga ilus ja wiisakas naisterahwas oli, lubamata elu elada. Wihane kuningas laskis oma süüta abikaasa paljaks kiskuda ja härjakarjast puruks tallata ning oma ainsa poja mõistis ta wõllasurma, kust see aga imelikul wiisil ära sai peastetud. Kui surmatud kuninganna wennad, suured Slaawi würstid, seda lugu kuulsiwad, kogusiwad oma wäe kokku, ühendasiwad endid Liiwlastega ning mitme teise rahwaga, kes Jarmerichi hirmuwalitsuse alt lahti tahtsiwad saada, ja läksiwad kurjadegijale kätte maksma. Ka Rootslased tuliwad weel appi. Jarmerich kaotas wõidu ja elu. Biko kättemaksmise himu oli nüüd küll täidetud, aga ta pidi ka oma tegudest aruandma. Waga ajaloo kirjutaja Brandis 77) ütleb: Ega ka see häbemata äraandja ja kõige selle õnnetuse tooja, Biko, Jumala õige nuhtluse käest pole peasenud, millest ajaloo kirjutajad wäärt ei ole arwanud teada anda, mis surma läbi ta põrgu põhja on sõitnud.


49. Kiwidepea lahing.

Kuuendal aastasajal 78) oli Rootsimaal üks wäga kuulus ja tark kuningas

Ingwar, kelle wäesuurust ja laewade hulka ligidal ja kaugel kardeti. Tema riigile oliwad need rahwad palju kahju teinud kes Düüna ja Neewa jõgede ääres ning Läänemere kallastel elasiwad. Ta tegi Daanlastega rahu ja läks ühel suwel suure sõjawäega Eestimaale. Suwe otsa jäi ta sinna maad rüüstama 79). Siis kogusiwad Eestlased suure malewa