Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/122

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Wenelastega, sest nende kaubatee Byzanzi ja muiale Hommikumaale käis just Eesti ja Wenemaalt läbi. Kui nad Eestlasi oleksiwad wihale äritanud, siis oleksiwad need wististe kõik nende kallid kaubalaewad Düna ja Dnepri jõel puhtaks wõinud riisuda. Kaubatee hoidmine oli neile kasulikum, kui mõne rahwa wägiwaldne ohjadeotsas pidamine, kes oma metslises tigeduses kardetawad oliwad. — Weel üks tõendus, et Eestlased sel ajal ise oma käe peal elasiwad, on see, et Nowgorodi würst

e. Wladimir (945—1015) Warägid ja Eestlased 980 palga eest oma sõjawäes pidas, ning iga inimesele 2 griiweni maksis 97). Ja kui ristiusku heitnud Wladimir 988 Kiiewi ümber linna kaitsemiseks waenlaste wasta mitmed kindlused ehitas, siis pani ta nende sisse tähtsamad Eesti ja Slaawi sugust mehed elama 98).


53. Rööwitud kuninga poeg.

a. Selsamal ajal walitses Rootsimaal kuningas Trygwi Olafi poeg. Tema sai troonilt ära tõugatud ning pidi uuele kuningale maad andma. Trygwi abikaasa Astrid põgenes uue kuninganna Gunhildi wiha eest ühe weikse saare peale, kus ta poja sünnitas ning temale wanaisa nime

Olaf pani. Gunhild oli aga 2 aasta järele ta warjupaiga teada saanud ning saatis oma mehed teda wangi wõtma. Astrid sai seda kuulda ja tahtis oma kasuisa Thorolfi ja kahe pojaga Nowgorodisse oma wenna Sigurdi juurde põgeneda, kes Wladimiri