Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/129

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Boleslaw oli wägewa Kriiwe ära wõitnud ja igal pool auustatud Romowe ära häwitanud. Pärast seda tõusiwad küll ka siin ja seal weel Kriiwed üles ning nende elukohad nimetati ka niisama Romoweks, aga siiski ei ulatanud hilisemate Kriiwede walitsus üle ühe rahwa piiri wälja. Rahwaste üleüldine pühadus oli langenud ning sellega näisiwad ka nende mõtted ühest kõrgemast, igawesest olemusest ebausu tühjuse alla wajuma. Temaga ühtlasi langes aga ka rahwaste ühte hoidmine ja ühenduse waim. Nende oma pühadus oli küll käest ära kistud, aga ristiusu walgust ei olnud neile weel mitte asemele saadud anda. Ka niisugusel korral oli wõimalik paganatel üht sammu alla poole astuda, mis nende elus ennast kaunis selgeste tunda on annud.

i. Swen III. (1047—1076), ehitas esimese ristiusu kiriku Kuuramaale aastal 1048. Selle kiriku rusud seisawad praegu weel Domesnina lähedal Irbe jõe kaldal 10). Selle üle kirjutab Bremeni Adam nõnda 11): „Saared Baltimeres on Rootsi walitsuse all; kõige suuremat neist nimetakse Kuuramaak12), 8 päewa ümber käia. Siin elab wäga hirmus rahwas, kelle eest kõik tema liig suure ebajumala teenistuse pärast põgeneb. Kulda on seal wäga palju ja kõige paremad hobused. Tarkadega ja surnute ettetoojatega on kõik majad täidetud, ja need kannawad ka munga ülikonda. Igast ilma nurgast tullakse siia kokku tarkade ettekuulutusi (orakelt) kuulatama, kõige rohkem Hispanlased ja Greekalased. Püha Ansgar nimetas wistist seda saart Chori maaks. Nüüd on Daani kuningas Swen sinna kiriku lasknud ehitada ja ta