oli selle üle ise nii rõõmus, et mulle ühe laulu ette laulis, mis ta ise selle jaoks teinud.“ — Siis räägib ta Eestimaast, mida ta ka niisama saareks peab kui Kuuramaad. Ta ütleb, et ka seal saarel ristiusu jumalat ei tunta, waid elanikud kummardawat pisuhändasid ja lindusid, ohwerdawad neile elawaid inimesi, keda nad kaupmeestelt ostawad ja keda nad enne wäga terawalt läbi waatawad, et ühtegi wiga keha külles ei ole. — Eestlastel olla laewameeste jutu järele imelised naabrid, Koerakoonukid (inimesed koera pea ja sabaga) 13) amazonid, inimeste sööjad, keda kõiki waja ristiusule pöörda olla 14).
k. Kui ristiusk juba wõidu enese kätte oli saanud, siis algas üks aeg, mil terwes Europas tule ja mõõgaga ristiusku wälja laotati. Ristiinimeste seas ärkas nagu janu paganate were järele. Daani kuningas
Harald IV, Sweni poeg, saatis 1077 noorimehi Rooma, Läänemere rannamaade tarwis apostliteks õppima. Tema wend
Kanut Püha tegi Rootsimaalt mittu ristisõitu Kuuramaale ning wõitis wenna Haraldi surma järele 1080 Daani kuningaks saades Eesti meresõitjad ära ning häwitas lõpmata sõdades Eesti ja Kuura riigid põhjani ära 15). See Saxo sõnum ei näita ustaw olema. Wene ajaloo kirjutaja Nestor ei tea sellest häwitamisest midagi. Et Eestlased sel ajal endid Wene walitsuse alt wabaks oliwad teinud, näeme sellest, et Wene suurwürst
l. Wladimir Monomach oma poja Mstislawi 1113. aastal Eestlasi saatis ära wõitma, kes nad Otepea all ka kahes lahingis ära wõitis 16). Sellest
