Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/160

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


70. Uued plaanid.

Aastane rahu aeg Eestlastega sai otsa ja piiskop Albert oli uute ristisõitjatega Saksa maalt tagasi tulnud. Nüüd kutsus Wõnnu rüütlite ülem Berthold Lätlaste wanemad Russini ja teised oma meestega ja Wendidega Eestlaste wastu sõtta. Eestlased, kes waenlaste kurjast nõuust midagi ei teadnud, oliwad kõik kodu külades, kus nad surma leidsiwad. Kui waenlased kõik külad ära oliwad põletanud ja maa lagedaks rüüstanud, läksiwad nad rööwitud waraga ja naiste ning tüdrukutega oma teed.

Kui Toreida Liiwlased, les ikka Eestlastega ühte oliwad hoidnud, seda kuulsiwad, läksiwad nad piiskoppi paluma, et see Eestlasi ära katsuks lepitada. Piiskop saatis preestri Alobrandi Ugauniasse lepituse kaupa sobitama. Rahwas oli aga Sakslaste ja Lätlaste üle, kes rahu rikkunud, nii wihane, et piiskopi saadiku kohe ära tahtsiwad tappa. Wanemad keelasiwad rahwast, et ta saadikutesse ei puutuks, sest kes siis weel saadikuid usaldaks nende juurde saata! Ugauniast läksiwad nüüd Eestlaste poolt saadikud Riiga piiskopi juurde ning tegiwad seal rahu kauba kindlaks.

Kuurlased hoidsiwad ka Eestlaste poole ning ootasiwad parajat aega, mill Sakslaste peale wõiksiwad langeda. See aeg tuli. 1209 aasta kewadel sõitis piiskop Albert ristisõitjatega tagasi Saksamaale. Saaremaa ligidal tuliwad häkiste kaheksa Kuurlaste mererööwli laewa neile wastu. Ristisõitjad tuliwad weikeste laewakestega Kuurlaste wastu, kes oma laewad kaks kõrwuti ülesse oliwad seadinud. Kui