Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/216

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Tähendused.

Rahwa elu.


Eestlased ja nende sugulased.
 1) Müller, Der ugrische Volksstamm I, 61—69. Aspelin, Suomalais-ugrilaisen Muinaistutkinnon Alkeita. 65—106. — Schlözer, Allgem. Nordische Geschichte 246.
 2) Nestori Wene ajalugu III. köide, 116—117 lehek. — Rask (Ursprung der Altnord. Sprachen lk. 112—146) arwab, et Tschudid wanal ajal terwel praegusel Rootsimaal, Norra ja Daanimaal elanud. Ta rehkendab nende sekka ka Bakid, Iberide järeltulejad Hispanias, Samojedid, Grööni rahwad, Alagyarid, Kaukasia rahwad, Tatarid, Mongolid, Tungusid. Raski ja Schlözeri arwamise järele on Põhjapool Aasias, Europas ja Ameerikas elawad Tschudi (Eesti-Soome) sugurahwad Europas kuni Elbe jõeni, isegi ka Bretanni, Gallia ja Hispania maalegi tunginud. Tacitus leiab, et Eesti keel Britanni keelega wäga ühe sugune on. Kruse (Urgeschichte des estn. Volksstammes“ lk. 166) ning Parrot Versuch einer Entwickelung der Sprache etc. der Liwen, Lätten und Eesten, Bnd. 1.) wõrdlewad