Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/217

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 217 –
Kelti keelt Eesti keelega ja leiawad nende wahel kaunis palju sugulust. — Steffens Nachgelassene Schriften 111—114.
 3) Melanchlänid (musta kuue kandjad), Skiitid ja Tschudid on wist üks rahwas, Kruse, Urgeschichte des estn. Volksstammes, lk. 293. — Müller, Der ugrische Volksstamm I, 173—179. — Neumann, D. Völker des südlichen Rußlands 11, tähend. 13. ja lk. 15. Schlözer Allgem. nordische Geschichte 394.
 4) Kruse, Urgeschichte etc. lk. 296.
 5) Kruse, Urgesch.
 6) Klotz, Bayeri Chronologia Scythia vetus kuni 143—155.
 7) Hiärne, Monomenta Livonicae antiquae I.
 8) Skandinawia wanal ajal nimetati terwet hom. poolset Läänemere kallast Weikseli jõe suust Soome laheni Eesti maaks, Waata Karamsini Wene ajalugu I, lk. 215, tähendus 24, Voigt, Geschichte Preußens I, 380, täh. 2 ja Brandis, Monumenta Livonicae antiquae III, 34, täh. 9.
 9) Voigt, Geschichte Preußens I, lk. 122 täh. 1.
10) Bulgarini Wene ajalugu, (Saksak. tõlkinud v. Brackel) I. jagu, lk. 94, tõendab, et Wene kohtade ja jõgede nimed Eesti keelest olla wõetud näit. Muskwa = mustwee, Ilmeni = ülemine järw j. n. e. Tacitus kirjutab, et Eestlased Weikseli jõe suus elanud. Pompenius Mela ja teised (Monumenta Liv. Ant. I, 15) tõendawad, et Saksamaa endine piir mitte üle Weikseli jõe ei ulatanud ning