Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/265

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 265 –
ning ta ulatab niisama mitme aja sisse nagu Greeklaste Herakles. Seda seletab meile aga Rootsi ajaloo kirjutaja Dalin (Geschichte S. v. Schweden I, lk. 275 täh. k. ja 353 täh. z.) nõnda ära, et kaks selle nimelist kangelast olnud. Esimese Starkaderi pojapoeg olnud jälle Starkader ning nõndasama kuulus. Sel wiisil tulla, et tema nimi ligi 200 aastat ajaloos ette tulla. Hiärne, 75. Dahlmann I, 17.
67) Saxo, 154, Brandis 34, Hiärne 56, Karamsin I, 215 täh. 24. Voigt I, 380 täh. 2. Rutenberg, 12.
68) waata täh. 66.
69) Sealsamas.
70) Kruse arwab 550. Journandes 23. aastal peale Kr.
71) Theodorich mõtleb siin wistist Tacituse peale.
72) Tacitus (Germ. 45) kirjeldab nii: Seda wõib eemalt näha, et see puusahwt on, et sest putukad ja lendawad loomakesed paistawad tema seest wälja. Mina usun, et neil saartel ja maadel õhtus niisamasugused uhked metsad ja hiied on, kui kaugel hom. maal, mis kallist suitsu ja balsami wälja higistawad. Puude sahwti litsub päike wälja, jookseb sulalt merde ja torm wiib ta teise kaldasse.
73) Caracalla ajal (211—217) oliwad Skiitid (Tschudid) ja Germanid Rooma keisri teenistuses. Caracalla nimetas neid oma lõwideks, andis neile oma maajas ja riigis kõige paremad