Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/30

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 30 –

wõtta ja seda jõukamaks ja wõimukamaks ta sai. Kus ta kord heina niitnud ehk wilja külwanud, see oli tema maa, tema omandus. Pani surm ta silmad kinni, ehk andis ta ise wanaduse nõrkuse pärast oma wõimuse käest ära, siis astus tema asemele ta kõige noorem poeg 12). Lastele pandi metsloomade ja lindude nimed 13). Mehed, kes wõitlemise tarwis sündinud, kandsiwad ka metsloomade, naisterahwad aga lindude nimesid 14), sest nende ülesanne oli elu lõbusaks tegemine. Ka ristiusu ajal olla weel mõned wanemad oma lapsed ümber ristinud ja neile paganate wiisi järele loomade ehk lindude nimed annud 15). Rahma liikmed elasiwad kõik wabas seisuses; orjadeks peeti üksi sõjawangid ja ostetud ehk riisutud inimesed 16). Siiski ei olnud kõik ühesuguses seisuses ega ühesuguses auus. Läti Hindrik räägib oma kroonikas tihti parematest, auusamatest, ülematest, kohtumõistjatest ja wanematest 17).


4. Perekonna elu.

a. Perekonna elu alus on abielu. Selles asjas leiame oma esiwanemate kohta aina kiitust. Et paganate seas juba wanast saadik naise wõtmine warguse ehk wägiwalla teel sündis, mis mitmel pool nüüdki weel sünnib 18), siis on suurem hulk Eesti ja Liiwi ajaloo kirjutajaid seda ka Eesti rahwast uskunud ja ütelnud. Meil ei ole aga mitte tõendusi olemas, mis meid tõeks pidama wõiks sundida, et üleüldine rahwa pruuk oli omale naisi rööwida, ilma wabatahtliku kokku leppimiseta 19). Aga selle poolt räägib meile kõige pealt hulk rahwalaulusid, et tütar-