Üleüldine isamaa ajalugu/T1
Tähendused.
Rahwa elu.
Eestlased ja nende sugulased.
1) Müller, Der ugrische Volksstamm I, 61—69. Aspelin, Suomalais-ugrilaisen Muinaistutkinnon Alkeita. 65—106. — Schlözer, Allgem. Nordische Geschichte 246.
2) Nestori Wene ajalugu III. köide, 116—117 lehek. — Rask (Ursprung der Altnord. Sprachen lk. 112—146) arwab, et Tschudid wanal ajal terwel praegusel Rootsimaal, Norra ja Daanimaal elanud. Ta rehkendab nende sekka ka Bakid, Iberide järeltulejad Hispanias, Samojedid, Grööni rahwad, Alagyarid, Kaukasia rahwad, Tatarid, Mongolid, Tungusid. Raski ja Schlözeri arwamise järele on Põhjapool Aasias, Europas ja Ameerikas elawad Tschudi (Eesti-Soome) sugurahwad Europas kuni Elbe jõeni, isegi ka Bretanni, Gallia ja Hispania maalegi tunginud. Tacitus leiab, et Eesti keel Britanni keelega wäga ühe sugune on. Kruse (Urgeschichte des estn. Volksstammes“ lk. 166) ning Parrot Versuch einer Entwickelung der Sprache etc. der Liwen, Lätten und Eesten, Bnd. 1.) wõrdlewad Kelti keelt Eesti keelega ja leiawad nende wahel kaunis palju sugulust. — Steffens Nachgelassene Schriften 111—114.
3) Melanchlänid (musta kuue kandjad), Skiitid ja Tschudid on wist üks rahwas, Kruse, Urgeschichte des estn. Volksstammes, lk. 293. — Müller, Der ugrische Volksstamm I, 173—179. — Neumann, D. Völker des südlichen Rußlands 11, tähend. 13. ja lk. 15. Schlözer Allgem. nordische Geschichte 394.
4) Kruse, Urgeschichte etc. lk. 296.
5) Kruse, Urgesch.
6) Klotz, Bayeri Chronologia Scythia vetus kuni 143—155.
7) Hiärne, Monomenta Livonicae antiquae I.
8) Skandinawia wanal ajal nimetati terwet hom. poolset Läänemere kallast Weikseli jõe suust Soome laheni Eesti maaks, Waata Karamsini Wene ajalugu I, lk. 215, tähendus 24, Voigt, Geschichte Preußens I, 380, täh. 2 ja Brandis, Monumenta Livonicae antiquae III, 34, täh. 9.
9) Voigt, Geschichte Preußens I, lk. 122 täh. 1.
10) Bulgarini Wene ajalugu, (Saksak. tõlkinud v. Brackel) I. jagu, lk. 94, tõendab, et Wene kohtade ja jõgede nimed Eesti keelest olla wõetud näit. Muskwa = mustwee, Ilmeni = ülemine järw j. n. e. Tacitus kirjutab, et Eestlased Weikseli jõe suus elanud. Pompenius Mela ja teised (Monumenta Liv. Ant. I, 15) tõendawad, et Saksamaa endine piir mitte üle Weikseli jõe ei ulatanud ning nende sõnumid lähewad sellega ühte, mis Karamsin ja Voigt meile toonud, waata täh. 8.
11) Truusmann, Oma maa 1887, 203. Põlluharimise on Eestlased Wenelastele õpetanud, sest sõna поле on Eesti sõnast põld wõetud, otsustab Truusman oma Maas 1887 lk. 137.
12) Strinnholm, Vikingszüge der alt. Skandinavier, I. jagu 254—264. — Schlözer, Allgemeine nordische Geschichte 304, 439, 441, 442, 462.
13) Das Inland, 1861, nr. 5, Der Tempel des Jumala.
14) Strinnholm, Vikingszüge I, 259.
15) Eisen, Ennemuistsed kujud 33. Kalewipoeg V, 731, XIX, 398.
16) Kalewala, Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, Helsingissä 1887. Eeskõne V.
17) Tacitus tõendab seda oma Germanias. Waata täh. 10 ülemal.
18) Muidugi on seda wõimata tõeks pidada. Millest need mehed räägiwad, ei ole wistist praegused Eestlased, waid need rahwad, kes enne Eestlasi Balti mere ääres elasiwad.
Kodune elu.
1) Läti Hindrik 15, 7. 20, 6. 23, 9 räägib ilusatest küladest ja suurtest majadest, mille katusetel kui kindlustest waenlaste wastu sõditi.
2) Kõik Eestlaste müürid on ilma lubjata tehtud. Kiwid pandi mulla ja sawiga müüriks kokku. Sel wiisil tehtud müürid ei läinud mitte seina wiisi järsku üles, waid oliwad rohkem katuse wiisi lambid, nagu wanadest linnawallidest seda näha wõime. Ainult Soontagana ja paari Saaremaa maalinna walli juurest on lubja jälgi leitud.
3) Mil klaas tuttawaks sai, sellest on pikemalt Hupel, Nordische Miscellaneen 15—17 raamatus, ja tema Neue nord. Miscell. 9. ja 10. raamatus krahw Mellin kirjutanud. Hagemeister, über die Biskalni, Mittheilungen aus der Geschichte Liv- Eest- und Kurlands II. köide lk. 133 ja Hueck, Õpetatud Eesti seltsi kirjad I. köide, I. anne.
4) Löwis, Über die ehemalige Verbreitung der Eichen.
5) Kelch, Liefländische Cronica, lk. 22.
6) Thomas Hiärne, Monumenta Liv. ant. I. köide 2. raamat. — Hupel, Topographische Nachrichten II. jagu. Rosenplänter, Beiträge zur genaueren Kenntniß der estnischen Sprache 11. anne.
9) Alnpeke, Livländische Reimchronik, rida 342.
10) Lätlased ei tarwitanud oma maa ja wabaduse kaitsemiseks mitte sõjariistu, waid heitsiwad endid ilma werewalamiseta Sakslaste alla, waata Läti Hindriku ajar. XI, 6. ja 7. Alnpeke oma terwes kroonikas ei tea ühtki sõda nimetada, mida Lätlased oma wabaduse kaitsmiseks oleksiwad teinud.
11) Luce, Wahrheit und Muthmaßung, ein Beitrag zur ältesten Geschichte Oesels, lehek. 32, 33.
12) Monum. Liv. Ant. I, Hiärne 55. — Paul Einhorn, Hist. Lettica. 10. peatükk.
13) Kelch, Liefl. Chronica lk. 26. — Hiärne, Mon. Liv. ant. I, 50.
14) Einhorn, Historia Lettica 7. peatükk 27.
15) Sealsamas.
16) Hurt, Pildid isamaa sündinud asjust, lk. 17. Olaf, Rootsi kuninga poeg oma ema ja wennaga müüdi ära, waata all pool muinasajaloo all lk.
18) Olewiku Lisa 1888, Nr. 5—8. — Schröder, Hochzeitsgebräuche der Esten. — Wiedemann, Aus dem inneren und äußeren Leben der Ehsten 310—330. — Kreutzwald, Inlandes 1852, — Hupel, Topographische Nachr. II. — Rosenplänter, Beiträge etc. XI. anne. — Holzmayer, Osiliana. Tartu Õpet. Eesti seltsi kirjade 7. köite 2. anne.
19) Kokkuleppimise järele ärawiimist ei wõi meie aga mitte warguseks nimetada, weel wähem rööwimiseks. Tõsine rööwimine ja wargus sai surmaga nuheldud.
20) Waba walimist leiame ülema 18. täh. all nimetatud kirjadest, millede juurde weel Luce, Warheit und Muthmaßung 72—96 lisame. Kust tuli siis ka muidu, et mõni noormees ühe ööga „kuus kohta“ läbi käis. Kui keegi neiu walida põleks wõinud, siis oleks esimene, kelle juurde peiu läks, kosilasele pidanud naiseks minema. — Eesti pulma kombetest on ka juba wanemad ajaloo kirjutajad Hiärne, Brandis, ja Kelch ning uuemad nende järele pea kõik kirjutanud.
21) Kalewipoeg, I, 358—760.
22) Fählmann, Wanemuise laul, ära trükitud Tartu Õpet. Eesti seltsi kirjades I. köide.
23) Monum. Liv. ant. I. Hiärne, 52.
24) Luce, Wahrheit und Muthmaßung lk. 30.
25) Mon. Liv. ant. I. Hiärne, 55. — Einhorn, Hist. Lett. II. peatükk lk. 39.
26) Bunge, Urkundenbuch II, lk. 5. — Gruber, lk. 242, — Scr. rer. Liv. I. 371. Nr. XIX. h.
27) Kelch, Liefl. Chronica lk. 27.
28) Thomas Hiärne suri ära 1639. aastal, nii et see mis ta kirjutas 17. aastasaja hakatusest wõetud peab olema.
29) Hupel, Topographische Nachr. II. jagu.
30) Rosenplänter, Beiträge zur gen. Kenntniß etc. 11. anne 16—19. tükk.
31) Hurt, Wana kannel II. kogu, laul 243—261. Kalewipoeg, Linda leinamine II. 318—621. — Fählmann, Koit ja Ämarik. Kõigist heljub puhas armastus meile wasta.
32) Rosenplänter, Beiträge 11, 35—39.
33) Hurt, Wana kannel, 7. annet. — Dr. Weske, Eesti rahwa laulud. — Kreutzwald, Kalewipoeg. — Kurrik, Kolm suurt lugu.
34) Kreutzwald. Eestirahwa ennemuistsed jutud. — Kunder, Muinasjutud.
35) Hurt, Wana kannel, II. kogu 114.
36) Hurt, Wana kannel II, 115.
37) Sealsamas.
38) Weske, Eestirahwa laulud II.
39) Kalewipoeg II. 320—454.
40) Fählmann, Endel ja Juta. Õpet. Eesti S. kirjades. Jürgenstein, Juta, neljajärguline kurbmäng. — Grenzstein, Olewiku Lisa 1885 nr. 52.
41) L. H. ajaraamat.
45) L. Hindr. ajar. 12, 6. 26, 5. 26, 8. — Alnpeke rida 3870, 3890. — Seda tunnistust annawad ka lahti kaewatud hauad (waata Grewingk, Steinalter der Ostseeprov. ja Hausmanni kõne, Olewik 1892, nr. 8). — Herodot, IV, 73. peatükk. — Strinnholm, Vikingszüge I, 261.
47) Haudadest on inimese tuha ja muu asjade seast ka hobuse luid leitud. Bähr, die Gräber der Liven. — Grewingk, das Steinalter der Ostseeprov. Verhandlungen der gel. Estn. Gesellschaft zu Dorpat, VI. ja VII. köide. — Lehmann, sealsamas jne. — Skiitid tapsiwad auusa mehe haual 50 tema kõige ilusamat hobust ning nendega ühes ka surnu kõige lähemad teenrid, nagu saadiku, kokka, tallmeistri ja matsiwad nad ühtlasi maha (Herodot IV, 72). — Kruse, Necrolivonica 16.
48) Hausmann, Olewik 1892 nr. 8. Eisen, Elu pärast surma.
49) Haudadest leitud sawinõud on osalt wistist söökide alal hoidmiseks tarwitatud, mis surnutele ühes pandi. Tuhka pole nende seest mitte leitud, nagu Slaawi ja Germani rahwaste juures tuttaw on, waid hauast laiali. Bähr, Die Gräber der Liven.
50) Hingede aeg, waata alamal pühade all Wiedemann, Aus dem inneren u. äußeren Leben der Ehsten, lk. 366. Kreutzwald, Über den Charakter der estn. Mythologie Õpet. E. S. kirjad I, 3 anne.
51) Bunge, Archiv für die Geschäfte Liv-, Ehst- und Curlands V, 170. Gilbert von Lannoy reis Liiwimaal.
52) Sealsamas. Laiali käiw suits tähendab praegugi weel paha.
53) Wulfstani kiri 871.
54) Muinas juttudes tuleb tihti winguw sääreluu ette, mis õnnistamata mullas olnud ning peale maa saanud. Niisugune sääreluu wingumine ei kadunud muidu mitte ära, kui teda jumala sõnaga pühitsetud mulda maeti. — Kreutzwaldi Eestirahwa ennem. jutud, Boecler, Der Esten abergläubische Gebräuche 23.
55) Einhorn, Reform. gent. Lett. 6. päätükk. — Grewingk, Das Steinalter. — Bähr, Die Gräber der Liven jne.
56) Üks kawal Wönitsia mees kandis wäga kallist rinnaehet, mis kullast ja merewaigust (elektronist) säras, Homer, Odysseus IV, 72 ja XV, 460.
57) Kui ükskord Karthago laewamehed nägiwad, et üks Rooma laew nende järele läbi Gibraltari merekitsuse Atlandi merde julges sõita, ajas ta oma laewa meelega niisuguse koha peale, et Rooma laew järele tulles rahnude otsa jooksis ja hukka läks.
58) Greeka muistse aja laulik.
59) Orpheuse laul Argon. 1112—1116.
60) Pindar, esimene Greeka tundelaulude luuletaja 521—441 enne Kr. laulab ühes oma kuulsas laulus Pythos Delfi wõidust ning põhja maast (Pytho X, 55—68).
61) Apollon oli Greeklaste teaduse ja kunstide jumal, kes ülema jumala Zeusi tahtmist inimestele orakli läbi teada andis.
62) Eestlased ja Liiwlased ehitasiwad oma ohwri elajad pärgadega ära. Merkel, Wanem Imanta, ümber pandud ja ära trükitud Oma Maas 1887 166, 205, 253, 284, 213, 343. Linde, Imanta und Kaupo. I.
63) Eestlased pidasiwad suwel kõige pikematel päewadel suurt rõõmu püha (waata alamal pühade all), ning laulu ja mängu tehti küla kiigedel ning õitse tuledel.
64) Wile pill peab Eestlastele juba wäga wanast saadik tuttaw olema, sest Kalewipoja laulus tuleb see pill juba ette. Blumberg, Quellen und Realien des Kalewipoeg lk. 74.
65) Nemesis — kehastatud õiguse tundmus, kes õnne liig suureks ei lase minna. Pindar, Pytho X, 55—68.
66) Pompenius Mela oli Rooma kirjanik, elas 1. aastasajal pärast Kristust.
67) Mela, de situ orbis III, 5.
68) De Getarum sive Gothorum origine etc. Peatükk 14. — Kruse, Urgesch. 389.
69) Hupel Topogr. Nachrichten II. raamat. — Kruse, Urgeschichte 246.
70) Mitmed harimata rahwad on sellepoolest haritud rahwastest paremad, et nad wargust, rööwimist, abielu rikkumist ei tunne, nagu näit. Indianid ja mõne Ilmamere saarte peal elawad rahwad (waata Olewik 1892, Rahwateadus).
71) Kreutzwald über den Charakter der estn. Mythol. Verhandlungen der gel. estn. Gesellschaft.
72) Kruse oli ümber 40 aasta eest ajaloo professor Tartu ülikoolis.
73) Kruse, Urgeschichte 246. Kust ta niisuguse otsuse wõtnud, seda ta ei ütle. Üleüldse näib Kruse Eestlaste iseloomu wäga pealsikaudu tundma. Ta räägib neist nähtawa põlgdusega, ei leia neist mingid waimu herkust ega auusat omadust. Nad on ära rääkimata tuimad ja laisad ning töntsi mõistusega; nende kõige suurem rõõm on oma suitsu tares magada — muud kõrgemat meelelahutust ei leia Kruse nende juurest. Selle juures paneb ta imeks, et üks Eesti sugust õpetatud mees ka niisugust waimu terawust näitawat, nagu oleks ta Sakslane. (Tema Urgesch. lk.)
74) Tacitus, Germania 43. Briti keel Kambi mägedes ja Wallias kõlab otse Soome keele moodi. (Kruse, Urg. 345).
75) Saarlased heitsiwad Moone kantsist oma jumala Taarapita kuju suure kisaga wälja. Läti Hindrik ajaraamat 24, 5. 30, 4. 30, 5.
76) Germanid olid Saksarahwa esiwanemad Preisi maal. Tacitus peab Eestlasi Germani sugu rahwaks.
77) Germanid elasiwad jahist, mehed laisklesiwad karunahkade peal, mängisiwad, jõiwad, kuna naised põllutööd pidiwad tegema.
Riigiwalitsus.
1) Läti Hindr. ajaraamat 15, 7. 23, 7. 23, 9. — Strinnholm, Staatsverfassung der Alten Skandinawier II, 54—128. — Luce, Wahrheit u. Muthmaßung
2) Saxo Grammaticus, Joh. Magnus, Petrus Olai, Wulfstani reisi kiri, põhja rahwaste lugu laul Edda. Brandis, 6, Hupel, Nord. Misc. 27 r. 576 ja Kelch 30 räägiwad kahest Liiwimaa kuningast.
3) Froto elas Saxo ja Magnuse järele 3000 aastat pärast ilma loomist, Kruse arwamise järele 2. Kristlikul aastasajal.
4) Rex Orientalium, nagu Saxo 133 neid nimetab. Nõnda nimetati Eesti kuningaid, tõendab Kruse, Urg. 431 täh. 4. Wistist oli see aga üleüldine nimi kõigile Läänemere äärsetel elawatele rahwastele, ilma et need meie esiwanemad pruukisiwad olla.
5) Saxo 26—29.
6) Suhm-Gärter lk. 393. — Saxo 99. — Petrus Olai 85.
7) Brandis, 34. — Hiärne II. raamat. — Saxo 154.
8) Kruse, Urg. 257—296.
9) Sealsamas, 293—295. Herodot.
10) Wulfstan oli Inglise kuninga Alfred Suure laewa kapten. Alfred oli suur ajaloo sõber, tõlkis tema reisikirjad Angelsaksi keelde. — Spelmann, Leben Alfreds des Großen, — Langebeck II. 106—123.
11) Eespol muinasajaloo all.
12) Sealsamas.
14) Alnpeke, Livl. Reimchronik, rida 1700 ja 1729. Kuurlaste alla heitmise leping aast. 1230. Eespool muinas ajaloo all.
15) Läti H. ajar. 15, 3.
16) Kreutzwald, Eesti rahwa ennem. jutud. — Kunder, Eesti muinasjutud.
17) Kalewipoeg, I, 449. III, 478, II, 181. VIII, 502.
18) Hurt, Wana kannel I. kogu, laul 100 ja 101.
21) Princeps et senior, L. H. ajar. 21, 7.
22) Herodot, Germania IV, 66.
23) L. H. ajar. 19, 5.
24) Nyenstedt, Mon. Liv. ant. II, 20. — Löwis, Mittheilungen aus der Gesch. Liv-, Eest- und Curlands I, 2. anne. — Jürgen Helms Sammlung. — Hurt, Wana kannel I. 100, 101. II, 441. — Kalewi poeg XX. 131.
26) L. H. ajar. 15, 3. 16, 8. 19, 1. 21, 2. — Alnpeke, 895—910. — Hiärne 57. — Hurt, Wana kannel I, 100, 101.
27) Luce, Wahrh. u. Muthm. 40. — L. H. ajar. 15, 3. Kalewi taat andis riigi oma kõige nooremale pojale, et see kõige wapram oli. Kalewipoeg II, 144—202. — Südda, Saarema wägimees Suur Tõll. — Starkader, alamal pool muinas ajaloo all.
28) L. H. ajar. 10, 6.
29) Herodot, alamal pool jumala teenistuse all. Nyenstedt, Monum. Liv. ant. II, peatükk 3. Läti H. ajar. 29, 7.
31) Ülem- ja alam-majad parlamentides.
34) Tacitus, Germania peatükk. 2.
35) Gruber, Origin. Liv. lehek. 86. — v. Richteri Eesti, Liiwi ja Kuura ajalugu lehek 78, tähend. 27.
36) L. H. ajar. Grub. Orign. 58, 35, 155 jne.
37) L. H. ajar. I. § 12.
38) Gruber, Origin. 46, L. H. ajar. 15, 3.
39) Wulfstani kiri, waata leklg.
40) Kihelkond seletakse sõnadest kihl (-kihlama) ja kunda, Meyer Sitzungsberichte der gel. estn. Ges. 1876, 11. — L. H. ajar. 28, 2. 29, 7. 30, 5. — Need kihelkonnad ei olnud mitte meie praeguste kihelkondade sugused, waid palju suuremad.
42) Friebe, Handbuch der Geschichte Livlands I, Jung, kaart L. H. ajar. juurde.
43) L. H. ajar. wäga sagedaste.
45) L. H. ajar. 15, 2.
46) L. H. ajar. 15, 2.
47) L. H. ajar. 18, 7.
48) L. H. ajar. wäga sagedaste.
52) Praegune Wirumaa.
54) L. H. ajar. 29, 7.
55) L. H. ajar. 15, 7.
56) L. H. ajar. 24, 1.
57) L. H. ajar. wäga sagedaste.
58) L. H. ajar. 24, 5.
61) L. H. ajar. wäga sagedaste.
65) L. H. ajar. 18, 5.
66) L. H. ajar. 24, 3.
67) L. H. ajar. wäga sagedaste.
71) Luce, Wahrh. u. Muthm. jagab teda 8 kihelkonda.
72) Saal, Wambola, lk. 16. Kruuse, Die Bauerburg Soontagana, Verh. der gel. estn. Ges. Band I.
73) Hupel, Nordische Miscellaneen X. Über die Burg Warbola.
74) Holzmayer, Das Kriegswesen der alten Oeseler. — Hueck, Über die Bauerburgen.
75) Linnuse maalinna wall Saaremaal on 23′ kõrge, 838′ pikk, Pöide 33′ k. ja 932′ pikk, Waljala maalinna wall 20′ k. ja 900′ p. Soontagana maal mägi 124 sammu pikuti, 60 sammu laiuti risti läbi mõõta. Warbola jaanilinna mägi 250 sammu pikk ja 200 sammu lai ning müür 20—30 jalga kõrge.
76) Lindanisa linnamägi on 120 jalga kõrge.
77) Kruse, Über die Burg Soontagana, Verhandl. I.
78) Saal, Warbola, 16.
79) Holzmayer, Das Kriegswesen d. alt. Oeseler.
80) Warbola maalinn, Hupel, Nord. Misc. X.
81) Pea kõik wanaaja maalinnade wallid on libamisi järsu mäe wiisil üles laotud kiwihunnikud, ainult mulla ja sawiga kinni pandud.
82) Soontaguse, Linnuse ja Waljala linna wallide juures on ka lubja ja wõlwide jälgi näha (Holzmayer, das Kriegswesen 41 ja 47.) Arusaamata oleks ka, kui paganaajast sugugi müüri riismeid ei oleks leida olnud. Eestlased käisiwad merd mööda laialt (Bremeni Adam, De situ Daniae II. cap. 30 ja Läti Hindrik) wõerastes maades, kus nad müürisid ja nende ehitust tundma wõisiwad õppida ning ka oma kodus järele teha. Ka Läti Hindrik (30, 4) räägib ühest Saarlaste kantsi müürist.
83) Brotze, Historische Urkunden die Vorzeit Livlands betreffend. — Bunge, Beiträge zur Kunde der Liv-, Est- u. Kurländischen Rechtsquelle-Arndts Lievländische Chronik II.
84) Buddenbrock, Dat Ridderrecht I § 136.
85) Arndt, Livl. Chronik II.
86) Rechtsfinder, Urtheilsfinder, Merkel, die Letten.
87) Russow, Chronica der Provintz Lyfflandt lk. 18.
88) Sealsamas 18. lehe teine pool.
89) Pallas II, 354.
90) Kelch. Liefl. Chronica 31, Karamsin, Wene ajal. II, 18.
Sõjapidamine.
1) Ehk Läti H. küll erapooletu kohtumõistja meie rahwa üle ei olnud, siiski on ta Eestlasi sõdades julgeks ja wapraks pidanud tunnistama, waata ta ajaraamatus 15, 3. 18, 7. 19, 8. — Alnpeke, rida 357—572.
2) Muinas ajalugu all pool.
3) Sakslased puutusiwad nendega mitu korda merel kokku, kui need rööwimast tuliwad. L. H. ajar. 7, 1. 15, 1. 18, 8. 30, 1.
4) Wulfstan kirjutab: nad peawad palju sõdasid.
6) Löwis, Mittheilungen I, 2 anne. — Nyenstädt, lk. 20.
7) L. H. ajar. 7, 2.
8) L. H. ajar. 8, 4.
9) L. H. ajar. 30, 1.
10) Holzmayer, Das Kriegswesen.
11) 1207 puutusiwad Eestlased Sakslastega esimest korda oma maa peal Otepea all kokku ning 1227 wõideti ka Saarlased ära.
12) Selle wahe ajal tehti rahu kolme aasta peale, mis aga otsani ei peetud.
13) Igas laewas oli 30 sõjameest, L. H. 15, 3.
15) L. H. ajar. 19, 5.
16) Suur katk laastas 1211 Sakala ja Ugauni ning weel teised maakonnad inimestest paljaks. Ta algas Toreidast peale ning tuli sealt ka Metsapoole ja Idumea maakonda. L. H. ajar. 15, 7.
17) Thermopyla oli wana aegne kindel koht õõnestee Greekamaal Hellase ja Tessalia maa wahel, kus 300 Sparta sõjameest oma kuninga Leonidasega Pärsia kuninga Xerxese wastu (480 enne Kr.) isamaa eest sõdides suriwad. Bergmann. Üleüldine ajal. I, 55.
18) L. H. 15, 3.
20) L. H. 19, 5. Kalewipoeg IV, 658. jne.
21) L. H. 15, 3. Kalewipoja laulus wäga tihti.
23) Grewingk, Das Steinalter der Ostseeprov. lk. 76. Aspelin, Suomalais-Ugrilaisen Muinastutkinnon Alkeita. lk. 27—43, 298—302. Kruse, Necrolivonica. Wäga mitmes kohas Õpet. Eesti Seltsi aasta raamatutes. — Kalewipoeg IX, 727. XX, 305. Hurt, Wana kannel I. 100. 101.
25) Kalewipoeg IX, 330.
26) Kalewipoeg IX, 727. jne.
27) Brawalla lahing.
28) Grewingk, Das Steinalter.
30) Kruse, Necrolivonica.
31) Hiiu saarel kannawad naisterahwad weel tänapäewani tupega nuga puusa peal rinna ahelate külles.
32) H. H. 18, 2. —
33) Alnpeke, Livl. Reimchronik, rida 1082—1085.
34) H. H. 19, 5.
35) L. H. 26, 3.
36) Merkel, Wanem Imanta, Oma Maa 1887, 167.
37) L. H. 15, 3. ja teistes kohtades.
38) Gruber, Origin. lk. 19, 120.
39) Richter, Die Geschichte der Ostseeprov. I, 55.
41) Gruberi algupäraline L. H. ajaraamatu wäljaanne lk. 118, 119.
42) L. H. 15, 7.
43) Castra 13, 5. 14, 10. jne.
44) Castellum 24, 1. jne.
47) L. H. 14, 10. Gruber, 120, 123, 157 jne.
48) Lövis, Mittheilungen aus der Geschichte, I. kogu 2. anne.
49) Nyenstedti Liiwimaa kroonik, Monumenta Liv. ant. II, 20.
50) Lövis, Mittheilungen I, 2.
51) Gruber, lk. 13, 21, 93. L. H. 2, 5.
52) L. H. 17, 2. Gadebusch. Livländische Jahrbücher I, 27.
53) L. H. 26, 9.
54) L. H. 12, 6.
56) L. H. 26, 6.
58) Alnpeke, 1189. L. H. 23, 10.
60) H. H. 26, 4.
62) L. H. 10, 9.
63) L. H. 24, 3.