12. Linnad.
Linnad oliwad enamiste põhjatumate soode sisse 72) ehk jõgede äärde 73) ehitatud, kus loodus omalt poolt juba waenlaste pealetungimist raskeks, tihti wõimatuks tegi. Linna piiras 20—30, mõnikord ka ligi 50 jalga kõrge kiwimüür sisse 74). Nende suurus oli mitmesugune, suuremalt jaolt 200—300 sammu laiuti ja pikuti 75). Ka 100 jalga kõrgeid linnamägesid on weel leida 76). Linna sisse wiisiwad kaks wärawat, mis peawõitluse kohad oliwad. Waenlase wastu wõideldi walli pealt kiwa, palka, tuld ja keewawett alla wisates. Mõne linna juurde wiis kunstlik weealune tee, miida raske ülesse oli leida. Soontagana maalinna teed Mihkli kihelkonnas oli weel mõne kümne aasta eest selgeste tunda 77). Ta seisis ligi paar jalga pehme soo pori all, nii et ta üles otsimine waewa maksab 78).
Heidame ühe pilgu wana Eesti maalinna rusude peale, siis wahest näeme, missugune töö niisuguse linnawalli ehitamine pidi olema. Wõtame selleks keskmise maalinna walli. Karmeli maalinnal Saaremaal 79) on 15 jalga kõrge wall ümber, mis pealt 6 ja alt 78 jalga paks ning üleüldse 682 jalga pikk on. See teeb 428,637 kantjalga elk 1984 kantsülda kiwa. Arwame ühe sülla kiwideks 20 koormat, siis teeb see 39680 koormat kiwa. Sinna juure tuleb weel teine wall arwata, mis esimese peale on ehitatud. See on 10 jalga kõrge, 6 jalga pealt ja 82 jalga alt paks ning 468 jalga pikk. See annab 224,640 kantjalga ebk 20,800 koormat kiwa. Nii on siis Karmeli maa-
