Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/5

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Bremeni Adam (Adam Bremensis) oli Bremeni linnas peapiiskop ning kirjutas 1076 Daani ajaraamatu (De situ Daniae) ja kiriku ajaloo (Historia Ecclesia), milledes ka meie maa ajaloo kohta sõnumid sees on.

Nestor, Petseri kloostri munk Kiiewis, sündis 1056 ning kirjutas 11. aastasaja lõpul esimese Wene ajaraamatu, (лѣтопись Нестора) mida mitmed teised mehed pärast teda kuni 17. aastasaja sisse edasi kirjutasiwad. Pea 18. aastasaja lõpuni seisis see Weneajaloole nii tähtjas töö ja mitmed teised kirjad weel trükkimata. Kellegil teisel rahwal ei ole nii tähtsaid dokumentisid wanast ajast järele jäänud.

Saxo Grammatikus, Daani peapiiskopi Absaloni sekretär ja praost, kirjutas 1203 Daani ajalugu (Saxonis Grammatici Danor historiae). Tema ajalugu ulatab wäga wana aja sisse tagasi, ning on rahwa suus elawatest mälestustest (Saga) ning lugulauludest (Edda ja Heimskringla) kokku wõetud. Sellepärast ei pea uuemad ajaloo kirjutajad tema tööst lugu.

Läti Hindrik, preester Liiwimaal ristiusu toomise ajal, wõttis missioni tööst tegewalt osa ning kirjutas ajaraamatu, mis Sakslaste siiatulemisega 1157 algab ning Eestlaste ärawõitmisega 1227 lõpeb. See ajaraamat on kõige tähtsam hallikas sellest suurest ajajärgust, mis meie maale ristiusku tõi ning wabaduse wiis. Ta sõnumid on ustawad, sest et nende kirjutaja palju sündmusi oma silmaga nägi. Oma suures usu töö usinuses ning waimustuses on ta aga paganate peale liig musta prilli läbi waatanud ning sellega oma kalli töö wäärtust wähendanud. Rahwa elust, kombe-