Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/68

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

e. Iinimeste teenistuses oliwad waranduse kandjad waimud: Krat, Wedaja, Lendaja, Tulihänd, Pisuhänd, Puuk 58). Nemad warastasiwad oma isandatele wara kokku orjasiwad ahnust ning oliwad nõndasama nagu nende peremehedgi wana kurja teenistuses. Ühe niisuguse waranduse wedaja sünnitamise juures pidi see, kes teda enesele ihaldas saada, oma hinge kurjale ära lubama 59). Nende kokku kantud wara oli ülekohtune, mida õiglane inimene ei igatsenud. Nemad wõisiwad endid iga loomaks ehk asjaks muuta. Enamiste nähti teda jookswate tähtede, tuulekeerete, tuulehagade ja musta kuke näol j. n. e. 60)

g. Paljupahemad ja kardetawamad oliwad need waimud, kes kurja nõuga inimeste seas ümber hulkusiwad 61). Nendest oliwad iseäranis tuttawad: tondid ja kodukäijad, luupained ja maa-alused, näkid ja metsikud ning wiimaks wana tühi ehk sarwik ise. Need tungisiwad ikka paha mõtetega inimeste tööde ja toimetuste wahele. Neid meelitati ohwrite läbi ehk hoiti targa sõnadega ehk pettusega eemale. Metsik elas metsas ja tema käes oli loomade sigidus. Igal kewadel peeti tema auuks püha. Selle tarwis tuli küla rahwas seatud päewaks kokku, toppis mehe riided hõlga täis, mille peale wanem Metsiku terwe küla rahwa saatusel karjamaale kandis. Seal pandi ta puu otsa, mille ümber tantsiti ning ohwrid ja palweid toodi 62). Tema kuju tehti ka rukki wihkudest ja seati kõrwalisesse kohta mõnda aia nurka ehk metsa pika puu otsa üles. Niisuguseid kujusid nimetati ka wilja neitsideks ja paluti neid: „Kulla neitsid, ärge tehke paha 63).

h. Kui kõwersilm metsakaj64) jahimehe ehk