Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/81

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.



D. Pühad.

28. Aasta.

Wanade Eestlaste aasta oli 13 kuud 1). Nagu päike päewa ja tähed öö mõõtjad oliwad, nii oli ka taewa kuu aja mõõtja. Uue kuu loomisega algas ka uus kuu, ning selle järele sai aasta 13 kuud pilk. Mil aastat arwama hakkati, seda ei ole teada. Nädala arwamine on wististe ristiusuga tulnud ehk on ta ka warem Slaawlastelt saadud 2). Niisama ei ole ka see kindel, mitu päewa esialgu nädalas oli. Arwata wõiks, et neid kõiges neli oli, sest nelja päewa jaoks on Eesti keeles oma nimed: (Esmaspäew, teisipäew, kolmapäew, neljapäew), kuna Reedi ja laupäew wana Norra keelest näitawad laenatud olema 3). Niisama küsitaw on, kas neljapäew ühtlasi ka pühapäew ei olnud, sest neljapäewa pühitsemine on meie ajani kestnud ja mitmel pool tehti selle päewa õhtul kõiksuguseid ebausu kombeid 4). Kes üleilmliste wägede ühendusesse soowis astuda, see wõis seda üksi neljapäewa õhtutel teha 5) Wanal ajal pidi sel päewal iseäraline tähtsus olema, et ta pühaks pidamine weel nii kaugele meie ristiusu aja sisse on ulatanud. Kui neljapäewaline nädal kord olemas oli, siis pidi see wäga wanal pagana ajal olema, sest seitsmepäewaline nädal ei ole mitte enam ristiusust wõetud, waid oli juba enne ristiusu tulemist tuttaw. Seda näeme wanast Saarlaste kalendrist 6). See on wistist pagana aja pärandus, sest et seal weel aastas 13 kuud arwatakse. Aga ometi leiame sealt ka juba 7 päewalise nädali, reede,