Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/91

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


wõi mitte. Wahest suudawad nad Soome-Eesti halli muinasaja sisse walguse kiiri saata ning meile mõndagi mõistatust seletada.


33. Luule ja arstimise kunst.

Luule poolest on Eesti rahwas wäga rikas. Laulud oliwad tema trööstijad kurwastuses ja õnne ülendajad pidupäiwil. Aasta sajad läbi helisesiwad laulud Eesti hurtsikutes ja wainudel, aga keegi ei pannud neid tähele. Alles meie aastasajal hakati neid üles kirjutama. Esimest hakatust sellega tegi Rosenplänter 1818 55) ning H. Neus 1852 56). Plaani järele tööle hakkas juba Dr. Fählmann 57) ning tema on meie Kalewipoja laulule põhja pannud, kuna Dr. Kreutzwald 58) pärast Fählmanni surma meile walmis Kalewipoja lugulaulu 1857 ette pani. See oli sündmus, mis Eesti rahwale ühe hoobiga kultura ajaloos hoopis teise seisukoha andis.

Kirjanik Dr. Bertram wõrdles Kalewipoja ilmumisel õpetatud Eesti seltsis Eesti rahwast sandiga, kellele üteldakse, et ta kuninga poeg olla 59), sest missugune teine asi olla weel olemas, mis kindlamalt ja wasturääkimatalt ühe rahwa ajaloolisest tähtsusest tunnistada, kui kangelase lugulaul (Epopöe60). Saksa muinasjutu kirjanik Jakob Grimm oli wäga waimustatud, kui ta Eesti rahwa epose Kalewipoja oma kätte sai 61). Kalewipoja ilmumine oli ühe uue, tähtsa ajajärgu algus. Waimustusega astusiwad nüüd haritud rahwa pojad isamaa tööle, asutasiwad „Eesti kirjameeste seltsi“ ning hakkasiwad kõige pealt meie sel kor-