Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/98

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


kuninga tark kõne sel wiisil waimustanud, et ka naised ja lapsed ühes sõtta läksiwad 32). Gootlandi Saarelt saadeti kolm laewa waenlasi luurama — üks Eesti, teine Kuura ja kolmas Ulmerugi 33) maale. Kange torm ajas aga kõik kolm laewa Ulmerugi randa. Warsti läks luurajatel korda üht laewa selle sõnumiga kuninga juurde tagasi saata, et waenlased peale tungimist ei tea karta ning et Beriko paremat aega ärgu enam oodaku. Ja nagu mesilaste pere 34) tuli Beriko wägi Ulmerugide peale, kes suure waprusega kaua wastu sõdisiwad. Kui nad aga ära nägiwad, et nende jõud Gootlaste ärawõitmiseks liig weike ja nõrk oli, siis põgenesiwad nad oma küladesse, paniwad oma majad põlema, wõtsiwad waranduse ühes, ning rändasiwad maalt hoopis wälja. Gootid asusiwad tühjaks jäänud maale elama, ning asutasiwad enestele sinna uue riigi. Aega mööda wõitsiwad nad weel mitmed teised rahwad ära, kuni wahwa Berikon 2532 35) sõjas langes.


36. Kuurlaste ja Eestlaste ühendus.

a. Wõidetud rahwaste seas oliwad ka Kuurlased. Beriko järele oli nõrk kuningas Kaptus, Gootide walitseja, kelle lühikesel walitsuse ajal wäga palju sõdasid sees ja wäljaspool riigi piirisid peeti. Kui tema järele Augis 2535 36) kuningaks waliti, siis andsiwad awalikult teada, et nad Gooti iket enam kauem ei taha kanda ning ta eneste õladelt maha wiskawad. Nad lootsiwad oma suurte soode, metsade ja jõgede peale, mis neid waenlase tugewuse eest pidiwad kaitsma. Augis wõttis oma sõjawäe kokku ning läks Kuurlaste