Lehekülg:Ivan Iljitschi surm. Tolstoi-Tammsaare 1914.djvu/22

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
22
LEO TOLSTOI

sega — alati elu mõnususi ja viisakusi ei suurenda, vaid sellevastu sagedasti seda rikub ja et sellepärast vaja on ennast nende rikkumiste eest kaitsta. Ja Ivan Iljitsch hakkas selleks abinõusid otsima. Teenistus oli ainuke asi, mis naises aukartust tekitas, ja teenistuse ning sellest järgnevate kohustuste abil hakkas Ivan Iljitsch naise vastu võitlema, ennast iseseisvusepiiriga varjates.

Lapse sündimisel, imetamise katsetel ja nurjaminekutel selle juures, tõelikkudel ja ettekujutatud ema ja lapse haigustel, kus Ivan Iljitschilt osavõtmist nõuti, kuna aga tema siin millegistki aru ei saanud, tundis ta veel tungivamat tarvidust oma ilma eraldamises perekonnast.

Sel määral, kuidas naine närvilisemaks ja nõudlikumaks muutus, asetas Ivan Iljitsch oma elu keskpunkti ikka enam teenistusesse. Ta hakkas oma teenistust rohkem armastama ja muutus auahnemaks kui varemalt.

|Õige ruttu, mitte hiljem kui aasta pärast naisevõtmist, sai Ivan Iljitsch aru, et kuigi abielu teatud mõnusused annab, on ta siiski tõepoolest väga keeruline ja raske asi, milles sa, nagu teenistuseski, teatud seisukoha pead võtma, kui sa oma kohust täita tahad, s. o. kui sa tahad viisakat, seltskonna poolt hääks kiidetud elu elada.

Ja sarnase seisukoha omandas Ivan Iljitsch abielus. Abielult nõudis ta ainult neid mõnususi, — kodust lõunat, perenaist, aset — mida ta anda võis ja mis pääasi — neid viisakusekombeid, mida avalik arvamine tarvilikuks pidas. Pääle selle otsis ta rõõmsat mõnusust ja kui ta seda leidis, oli ta väga tänulik; oldi aga tema vastu tõre ja riiakas,