Ei kõige targem kuningas ega tema isa, kelle eeskuju ka sina mõõduandvaks võiksid pidada, ole kunagi nii suuri vabadusi tarvitanud, kui meie vaesed Siioni templi sõdurid oleme omandanud tema kaitsmise agarusega. Saalomoni templi kaitsjad võivad ka Saalomoni vabadusi nõuda.“
„Kui sa ainult selleks pühakirja ja pühimuste elulugu loed,“ ütles Rebekka, „et oma üleannetust ja liiderlikkust õigustada, siis oled sa selle sarnane, kes kõige tervemate ja tarvilikumate rohtude seast kihvtiseid otsib.“
Tempelrüütli silmad välkusid neid sõnu kuuldes tules. „Kuule, Rebekka,“ ütles ta, „seni olen sinuga pehmelt rääkinud, kuid nüüd tahan võitja keelt tarvitada. Sina oled minu noole ja oda vang ja allud minu tahtmisele kõigi rahvaste seaduse järele. Mitte tolligi ei taha ma oma õigustest loobuda või vägivallaga seda võtmata jätta, mida sa andmata jätad minu palvele ja tarvidusele.“
„Tagane,“ ütles Rebekka, „tagane ja kuula mind, enne kui sa seda surmapattu mõtled teostada! Minu jõu võid sa muidugi murda, sest Jumal on naise nõrgana loonud ja tema kaitse mehe suurmeelsuse hooleks usaldanud. Kuid sinu alatust, tempelrüütel, tahan ma ühest Euroopa otsast teise kuulutada. Sinu orduvendade ebausk peab mulle seda andma, mida keelab mulle nende kaastundmus. Iga pretseptoorium, iga teie ordu ülem kohus peab teada saama, et sa oled juudiga patustanud nagu ususalgaja. Need, keda sinu kuritöö ei kohuta, neavad su sellepärast, et oled risti rüvetanud, mida sa kannud, sest sa oled silma heitnud minu rahva tütre peale.“
„Sa oled teravmeelne juuditüdruk,“ vastas tempelrüütel, sest ta teadis väga hästi, et Rebekka tõtt rääkis, mõistsid ju ordumäärused kõige kindlamalt ja raskete karistuste, isegi aualanduse ähvardusega niisugused teod hukka; „oled arukas,“ kinnitas ta, „kuid sinu kaebehääl peaks vali olema, kui ta tahaks nende lossimüüride taha kosta, sest siin surevad sinu hädaldamised, õiguse poole karjumised ja appihüüd-
244
