ähvardab! Kas sa ometi ei näe, et meid on üle löödud ja et lootus, oma sõpradega ühendusse astuda, on just sama kirju aadlimehe kaudu nurja aetud, kellega sina nii vennalikult ümber käid. Mida võiksime nüüd muud loota, kui aga silmapilkset tormijooksu lossi kallale.“
„Siis müürile,“ ütles de Bracy. „Millal oled sa mind näinud tõsiseks muutuvat, kui on lahingust juttu? Kutsu tempelrüütel alla ja lase teda poolgi nii hästi oma elu eest võidelda, nagu ta tegi seda oma ordu pärast. Mine ka ise oma suure kehaga müürile. Lase mind omal viisil talitada ja ma ütlen, saksi röövlid võivad sama hästi pilvedele ronida kui Torquilstone lossi. Mõtled sa aga nende röövlitega läbirääkimisi alata, miks ei tarvita sa siis selle auväärt franklini vahetalitust, kes nii hoolega seda viinapudelit silmitseb? Säh, saksilane,“ jätkas ta Athelstane poole pöördudes ja temale karikat andes, „loputa selle suursuguse märjukesega oma kõri ja ärata oma hing järelemõtlemiseks, mida tahaksid sa oma vabastamiseks teha.“
„Mida mees teha võib,“ vastas Athelstane, „kui see mitte mehise mehe au vastu ei käi. Laske mind ühes mu kaaslastega vabaks ja mina maksan lunastuseks tuhat marka.“
„Ja kas tahaksid peale selle kinnitada, et see inimkari lossi ümbert kaob, kes piirab teda Jumala ja kuninga rahust hoolimata?“ ütles Front-de-Boeuf.
„Sel määral nagu suudan,“ vastas Athelstane, „viin nad siit ära. Ja ma loodan, isa Cedric aitab mind selles niipalju kui ta võib.“
„Siis oleme nõus,“ ütles Front-de-Boeuf, „sina saad ühes nendega vabaks ja rahu olgu mõlemate poolte vahel tuhande marga eest. See on tühine lunastusraha, saksilane, ja sina peaksid meile meie väikese nõudmise eest tänulik olema. Kuid pane tähele: see kokkulepe ei ulatu juudi Isaakini.“
„Ka mitte Isaaki tütreni,“ ütles tempelrüütel, kes siia oli tulnud.
„Kumbki neist ei kuulu saksilase kaaskonda,“ ütles Front-de-Boeuf.
279
