tades öeldud said, et kui see õige Cedric ei ole, siis nemad üldse ei tea, mis temaga on.
„Taeva pühad!“ hüüdis de Bracy, „tema pidi mungakuues põgenema.“
„Põrgu kuradid!“ hüüdis Front-de-Boeuf, „see oli siis Rotherwoodi kult, kelle ma taguväravale viisin ja ise oma käega välja lasksin. Ja sina,“ ütles ta Wambale, „kelle narrus sinust endast veel suuremate idiootide tarkuse üle lõi, — sinu teen ma preestriks, lasen su pea paljaks ajada! Võtke ta, kiskuge tal peanahk maha ja heitke ta siis üle pea-kaela müürilt alla. Noh, sinu elukutse on naljatada, võid sa seda nüüd?“
„Teie teod on paremad kui teie sõnad, suursugune rüütel,“ vastas Wamba, kelle naljatamist isegi lähedase surma kartus ei suutnud takistada, „sest kui teie mulle kavatsetud punase mütsi annate, siis teete mu lihtsa munga asemel kardinaliks.“
„See vilets on otsustanud oma elukutses surra,“ ütles de Bracy. „Front-de-Boeuf, sa ei peaks teda tapma. Anna ta mulle, tehku ta minu vabarühmale nalja. Mis sa ise arvad, võrukael? Võtad sa armuandmise vastu ja tuled ühes minuga sõtta?“
„Ja muidugi, aga ainult oma isanda loal,“ ütles Wamba, „sest vaadake (ta näitas oma orjatunnust kaelas), seda ei või ma ilma temata ära võtta.“
„Oo, normanni saag lõikab peagi saksilase kaelavõru läbi,“ ütles de Bracy.
„Ah, suursugune härra,“ ütles Wamba, „siis hakkab selle kohta vanasõna:
Normann siin saeb Inglis’ puud, |
„Teed hästi, de Bracy,“ ütles Front-de-Boeuf, „et sa siin seisad ja narri loba kuulad, kuna aga meid endid hävitus
278
