Lehekülg:Juudit Tammsaare 1921.djvu/111

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
112
A. H. Tammsaare

JUUDIT (abiotsivalt Siimeoni käest kinni haarates) Lähme, Siimeon, mul tuleb hirm, surnud lapsuke toob pöörase hirmu. (Kisub Siimeoni näitelavalt.)

NAINE (arutult) Juudit, halasta, heida armu! (Langeb põlvili, sirutan lapse Juuditile järele) Jehoova nimel, kuule mind, Juudit! Juudit! (Vaikus. Kostab ainult arutu naise karjumine).


EESRIIE.