III VAHT (võtab pea ja kaob temaga pahemale poole).
SUSANNA. Emand, mul on hirm, mul on kole hirm; ma ei tea, miks hakkab mul nii kole hirm.
JUUDIT. Näe, vanemad tulevad juba.
(Osias, Karmis, Akior, rabi, sõdurid, mehed, naised, lapsed ilmuvad kord-korralt näitelavale.)
OSIAS. Tere tulemast, Juudit!
RABI. Tere tulemast!
JUUDIT. Tere, Osias, tere, rabi!
OSIAS. Mulle öeldi, et sa tood häid sõnumeid.
JUUDIT (näidates käega sinnapoole, kuhu vaht kadus Olovernese peaga). Vaata, seal on mu sõnum. Vaadake kõik, kes te armastate häid sõnumeid. (Kõik vaatavad.)
OSIAS. Mis see on?
JUUDIT. Vaata hoolega, Osias, astu lähemale ja vaata, kui su silm muidu ei seleta. (Kõik nihkuvad pahemale poole, et müüril olevat pead lähemalt silmitseda; osa rahvast kaob vaataja silmast.)
OSIAS (nähtaval, jahmatanult) Pea… mehe pea… see on mehe pea.
JUUDIT. Sa näed õieti, Osias.
OSIAS. Kelle pea see on?
JUUDIT. Vaata, tunnista.
OSIAS (silmitsedes) Ei tunne. Seda pead pole ma kunagi enne näinud.
JUUDIT. Sa ei tunne Iisraeli vaenlase pead, aga ometi tahad tema vastu võidelda.
AKIOR (pahemalt poolt uuesti nähtavale tulles) See on Olovernese pea; mina tunnen teda, mina nägin teda lähedalt: tal on hõbedat kõrva ääres.
