— 215 —
sest kraami oli waja paremini majas ära peita ja kitsastes ruumides polnud wõimalik ema eest midagi warjata. Suudab ema suud pidada Anni wastu? Kas läheb kõik õnnelikult mööda?
Palawik raputas teda hommiku walgeni.
Ta kargas kähku sängist wälja.
Jaan ootas, kuni Mikk ja Mann kooli oliwad läinud. Kui ema pisikest Liisikest, kelle ta mõne aja eest ära wõõrutanud, sest et ta kuiwad, kurnatud rinnad piima asemel juba werd hakkasiwad andma, soojendatud kördikesega oli toitnud, läks ta põrsastele lauta süüa wiima. Jaan wõttis ta käest ämbri, milles mustawa solgiwee sees mõned kartohwli-koorekesed ja leiwa-koorikud ujusiwad, ära ja kandis lauta. Eit, kelle terwis wiimasel ajal niigi palju oli paranenud, et ta öösetel wähemast mõne tunni magada sai, astus pojale köhides ja hingerdades järele, sest ta oli murelik perenaene, kes oma paari loomakest hommikul ikka ka ise tahtis näha saada.
