Lehekülg:Külmale maale.djvu/349

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 347 —

wangikoja hallide müüride wahel ära wiitnud.

Kodune elu Krati saunas oli tooruse ja roppuse poolest niisama tuttaw kui elanikkude alalise nälja poolest. Sellegi natukese, mis kehwast, wisast teenistusest wälja pigistati, kandis joodik isa kõrtsi; sinnasamasse läksiwad ka ta saagid öösisest salatööst. Lapsed — neid oli kolm poega — kaswasiwad rumaluses ja tooruses üles, silma ees hukka läinud isa jõle eesmärk, urtsikus karjuw waesus, kurnaw nälg. Kui Peeter kõrtsist koju tuli, peksis ta naist, uhtus lapsi, purustas asju — igas tükis taltsutamata elajas. Naene suri, nagu räägiti, tema tooruste ohwrina. Tuttaw oli ka, et ta oma lapsi ise wargile sundinud ja neile selles kunstis õpetustgi jaganud. Sellest majast, sellest ümbrusest wõrsusiwad lapsed üles. Nad kandsiwad siis ka seda wilja, mis siin külwatud. Kõige wanem poeg lõi metsa wahel kaubajuudi surnuks ja riisus ta paljaks, mis teo eest teda Siberi mäekaewandustesse sunnitööle saadeti.