— 352 —
Anu, praeguse Wõsu popsi naene ja Juhani wõõras-õde.
Kõik teised läksiwad hukka. Juhan hakkas wargile ja istub praegu türmis. Ta mõlemad õed — üks lihane, teine wõõrasõde — lahkusiwad juba noores, õrnas eas kõige halwema nimega wallast ja asusiwad linna, mille pori sisse nad warsti üle pää oliwad wajunud. Nad müüsiwad sääl raha eest oma ihu ja selle terwist; teine istus ka wahete wahel oma pikkade näppude pärast trellide taga. Joodik isa ise hakkas tontisid nägema ja haawas hulluse-tujus naist raskesti; teda wiidi seotult linna waimuhaigete majasse, kuhu wald teda toitis, kuni ta paari aasta eest suri, ilma et weel meelemärkusele oleks ärganud…
Jaan lähenes sauna-uksele, kus eit istus, ja teretas. Ta ei saanud mingit wastust.
Wanamoor, liikumata paigal kükitades, wahtis lollilt talle wastu, silmi pilgutades nagu sisalik päikese paistel. Kes iganes inimese-sarnast ahwi wõi selle kuju näinud, sil-
