Lehekülg:Külmale maale.djvu/361

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 359 —

üksikule ülekohut teeb ja teisele ilma teenimata palka pakub. Ta edeneb sinna poole, kuhu wägew, üleüldine woolus teda weab.

Lühike oli Jaani ja Anni õnnelik lootuse-aeg.

Üksainus raske rahepilw murdis maha, sõtkus porisse terwe rohelise, päikese-paistese orasepõllu. Oh, see oleks wõinud sündimata jääda, kõik oleks wõinud hääks saada, terwe lugu armsa, lepitawa, südant soojendawa päätükiga lõppeda! Aga ei wõinud. Soowid — mida tähendawad soowid? Kes ei oleks harjunud soowisid maha matma. Matke nad maha ja lootke uuesti edasi — see on ainus trööst…



 

Piiwamäe naabriwallas, Mulluksel, elas keskmise suurusega päriskoha omanik Joosep Wahi, kellest küll teati, et ta oma maksude õiendamisega kehwade aegade mõjul tihti kitsikuses oli, keda aga üleüldiselt auusaks, korralikuks meheks peeti. Suurt tähelepanemist äratas siis naabruses lugu,