— 371 —
miseks. Ta püüdis nende pääle ikka weel mõtelda, aga ta kurnatud hingeolu ei lasknud mingit mõistet ega tundmust wiimaks enam kujuneda, walitsewaks saada. Ta elas nagu kidura taime elu.
Nõnda jõudis wiimaks suur kohtupäew kätte. See tõi waheldust, tõi elule uue, kindlama järgu. Jaanil oli Anni wangis-olemine kergesti saadud teadete järele tuttaw; ta kuulis wiimaks ka, et nende prozessid ühel ja selsamal kohtupäewal harutamisele wõetakse. Wõib olla, et ta teda mööda minnes nähagi saab. Ta ei saanud isegi aru: igatses ta, wõi kartis ta seda.
Lühike ja ladus oli prozessi käik seekord.
Kui Kaarel Lind ja Juhan Melberg endid ikka weel süüdlasteks ei tunnistanud, siis tähendas see wisa kinnihoidmist wilunud kelmide põhjusmõttest, asja wiimse silmapilguni segada, lootes, et ehk mõnest tumedast punktist neile ikka weel kasu tuleb; karistuse kergitust ei olnud ju nii hilisest süütunnistamisest ometi
