Põllumeeste suurkongress Tallinnas.
Ligi 2000 esitajat koos. Roheliste lippude meri „Estonias“. K. Päts seati suure waimustusega riigiwanema kandidaadiks. Põllumehed nõuawad poliitika eemaldamist kaitsewäest, kaitseliidust ja riigiasutustest. Wõeti kindel seisukoht diktatuuriliikumise wastu. Wõimas rongikäik Toompeale riigiwanema juure.
- Warasel tunnil.
Siis, kui weel pühapäewa [18. weebruari 1934] hommiku tõttu linnas trammid ja omnibused weel ei liikunud, saabusid juba esimesed rongid põllumeeste kongressi saadikutega Pärnu-, Wiljandi-, Järwa-, Saare- ja Harjumaalt hommikul kella ½7 ajal. Jaamahooned paiskusid maamehi täis, kes siit laiali walgusid linna.
Balti jaamas kordub sama pilt. Siia toowad rongid Tartu, Wõru, Walga, Petseri, Narwa ja Haapsalu poolt saadikuid. Kõneldakse Lõuna-Eesti ja Wiru murrakut läbisegi.
- Kell 8 algab kibe saadikute registreerimine „Estonia“ kontsertsaali eesruumis.
Piki eesruumi on asetatud registreerijate lauad maakondade wiisi. 40 noort nobedat inimest külg-külje kõrwal on kibedasti ametis, et saadikutele esitatud wolituste põhjal kongressi kaarte wälja kirjutada.
Riidehoidjad arwawad, et
- riietehoiu ruumist tuleb puudus,
sest mehi wajub sisse kui merd. Asetatakse küll tuttawate riided kahekaupa ühe warna otsa, kuid ka see ei aita. Kella weerand kümneks on kõik riietehoiu warnad täis lükitud. Nüüd laotakse riided lihtsalt toolidele kõrgetesse wirnadesse.
- “Iga kaskad tüllü läha“,
tähendab keegi Wõru mees ja palub oma „kaska“ weel riidewirna ülemisse tippu wisata, mis riidehoidjal naisel kaswanud juba üle pea.
Warsti ollakse sunnitud
- appi wõtma „Estonia“ punase-, walge- ja sinisesaali riietehoiu ruumid.
Sellega ka riietehoid lõplikult lahendatud.
Kuigi rahwast rängalt, on kuulda waid waikist jutukõminat. Kõik läheb asjalikult ja rahulikult wäikese huumori saatel.
- Kibe askeldus eesruumis wältab 2 tundi.
Saal on wiimase wõimaluseni rahwast täis kiilutud. Toolid on ammu juba kõik ära wõetud. Wahekäikudesse on asetatud lisatoolid ja nende wahel seisawad saadikud weel püsti, nõnda et edasi-tagasi liikumine wõimata. Samuti on täiskiilutud ka rõdud.
- Suurepärast pilti pakub lawa.
Siia on asetatud 4 riigilippu ja tagaseinas neile on asetatud roheliste lippude mets. Kella 9 ajal loeb keegi nad üle, saab üle 140. Neid tuuakse aga weel juurde. Esiti asetatakse nad wõre najale, pärast pannakse juba kahele poole seinte najale. Neid koguneb 150 ümber.
Peale kella kümmet
- saabub riigiwanem K. Päts,
kelle ilmudes saali täis rahwast tõuseb püsti ja keda terwitatakse suure käteplaginaga. Nüüd algab ka kongress põllumeestele traditsioonilise
- jumalateenistusega,
mida peab õpetaja Paul Kuusik.
Alatakse ühise lauluga: „Üks kindel linn ja warjupaik on meie Jumal taewas“.
Kostawad wägewad orelihelid, kostab wägew ühine laul. On ülew moment. Õpetaja wõtab oma jutluse aluseks Johannese kirjutuse.
- Ja wõia oma silmi silmasalwiga, et sa wõiksid näha.
Kui kuulsas Rooma riigis saadeti mehi wõitlusse, siis öeldi neile jumalagajätuks: kas kilbiga käes ehk kilbi peal, kas wõitjana ehk surnult wõid sa tagasi tulla. Kolmat teed ei wõi olla.
Ka teie, põllumehed, olete kogunud siia wõitluseks, teie tahate wõitlust alata jumalasõnaga, et see saaks õige wõitlus õige asja eest.
Terwe põllumehe elu on wõitlus, wõitlus elu ilusamate ja õilsamate ülesannete eest. Et ka see wõitlus, mis teil ees seisab, saaks õilis ja hea, selleks wõidke oma silmi silmasalwiga, nagu seda apostel Johannes soowitab, et teie õieti näeksite ja õiget Jumaa wõitlust wõitleksite.
Lõpeb jumalateenistus lauluga: „Wõta nüd Issandat wägewat kuningat kiita“. Waewalt on kontsetsaalis warem säärast wägewat laulu kuuldud.
- Kongress pildistatakse.
Ees reas istuwad põllumeeste tuntud juhid: K. Päts, J. Teemant, A. Jürman, A. Tupits, J. Hünerson, J. Soots ja teised. Nende seljataga terwe meri põllumehi.
- Kiiduawalduste saatel astub kõnetooli A. Jürman
ja awab kongressi üleriiklise põllumeeste esituse juhatuse esimehena. Ta ütleb kokkuwõttes järgmist:
Põllumeeste saadikud on üle riigi kokku tulnud suureks kongressiks, sest ees seisawad meil erakorralised ajad. Eesti riik läheb üle uuele walitsemiskorrale uue põhiseaduse järele. Ees seisawad kahed walimised, mis on eriti suure tähtsusega Eesti tulewikule. Sellepärast tuntakse ka eriti suurt huwi praegu poliitika wastu, sellest ka tänane meie suurkongress, mis on suurem, kui ta on olnud kunagi warem. Eelmise kongressi ja tänase wahel on meie hulgast mitmed põllumehed warisenud maamulda, neid mälestame püstitõusmisega.
- Lauldakse leinalaulu
„Ligemal, Jumal, sul“. Meie tahame nende tööd jatkata usinuse ja hoolega, kainuse ja sõbraliku meelega. Soowib selleks üleriiklise põllumeeste esituse nimel kongressile õnne ja awab kongressi töökoosoleku. Lauldakse hümni.
- Kongressi juhatusse walitakse
J. Teemant, A. Jürma, A. Tupits, J. Hünerson, J. Soots, Wõmma, Kasterbusch, Pukk, Wessart, Saar, Lauri, Järwe, Wister ja Kohwer, sekretariaati: Oiderman, Martinson, Gross, Hansen, Wiirsoo ja Murro ning kongress asub oma päewakorra juurde.
Riigiwanem K. Pätsi sütitaw kõne.
Paari sõnaga tänab J. Teemant juhatuse nimel walimise eest ja annab sõna esimesena riigiwanemale K. Pätsile.
„Elagu“ ja „braawoo“-hüüete ning otse marulise käteplagina saatel astub K. Päts kõnetooli. Kongressi saadikud tõusewad püsti kui üks mees ja austusawaldused ei taha lõppeda. Mitu korda peab K. Päts käeliigutusega paluma, et kongress istet wõtaks. Wimaks see ka sünnib ja K. Päts peab kõne, mida wahetpidamata katkestawad marulised kiiduawaldused.
- Kõne on ärmiselt sütitaw
ning kongressi saadikuid waldab selle lõppedes meeleliigutus. K. Päts oskab tuhandeid põllumeeste saadikuid ja pealtkuulajad nii tihedalt liita, et wõib öelda: „Estonia“ kontsertsaalis tuksub waid üks süda ― Eesti põllumehe süda.
- “Oleme siia kokku tulnud wõitjatena“,
ütleb K. Päts, „sest see aade, mida meie oleme riigi walitsemise ümberkorraldamisel üles seadnud ja mille teostamist oleme rea aastate jooksul nõudnud, on nüüd ellu wiidud. (Kestwad kiiduawaldused). Riik on saanud põhiseaduse, mille järele on läbi wiidud wõimude tasakaalustamine, on loodud riigipea-prsidendi amet. Riik wõib nüüd saada püsiwa juhi (kiiduawaldused).
„Peame küsima,“ jatkab K. Päts, „kui kalliks meile see wõit on läinud. Ja siin peame ütlema: kui meie teised poliitilised ringkonnad juba aastate eest oleks sellest tarwest aru saanud ja 1. detsembri mässukatset küllaldase hoiatusena wõtnud, oleks meil juba ammu õige põhiseadus maksnud ja riigis juba aastaid walitsenud rahulik elu. Kuid
- põllumeeste poolt juba paljude aastate eest nõutud uuenduse tähtsusest ei saadud aru.
Ning tulemusena nüüd riik ja rahwas kannatab ärewuse ja meeleolude all, milliseid mitte poleks tarwis meie waikses ja wäikses riigis kannatada (kiiduawaldused).
Kolm korda olime sunnitud tegema katset. Kolmandal korral läksime kaasa, et kord see keerdsõlm lahendada. Wõime julgesti öelda, et ainult meie põllumeeste poolthäältega läks korda põhiseaduse muutmist läbi wiia (marulised kiiduawaldused). Kui nüüd mõni ringkond tuleb ja seletada söandab, et tema ainuüksi oli see, kellega kaasa tulid need 416.000 kodanikku, siis wõime rahulikult öelda, et
- see on nooruse kelkimine
(marulised kiiduawaldused).
Meie uus põhiseadus pole olnud rahuliku töö wili. Teda on rutuga kokku seadnud need, kes meie riigiaparaadi käiku pole hästi tundnud. Kuid peame silmas, et parem on pool muna kui tühi koor. Ja riigi arenemine ei jää peatuma, elu käib ise oma käiku ja parandab konarlused ka põhiseaduses.
Seisame praegu nähtuse ees, mida me waremalt pole läbi elanud iseseiswuse ajal: poliitiliste woolude ümber koondunud erakonnad, kes olid külmad wõi wastu põhiseaduse muutmise asjus, on lagunemise seisukorras.
- Terwes riigis on suur lagunemise aeg.
Erakonnad, kes seni uhkeldasid riigikogus, ei julge sagedasti tarwitada enam oma wana nimegi (kiiduawaldused).
Selle asemel on tekkinud uued woolud. Nee ütlewad, et kõik seni tehtud töö on olnud tühi ja mäda, on olnud riigi mahamatmine. Nemad alles nüüd olewat kutsutud üles ehitama, nende taga olewat kõik need põhiseaduse parandamise poolt hääletanud 416.000 kodanikku, nemad olewat see õige rahwaliikumine. Nad on asunud eriliste abinõudega wõitlema kõikide ja ka meie wastu.
Nad ütlewad, et põllumeeste liikumine ei olewat õige oma alustes. Uue woolu põhimõtete kohaselt juhid käsutawad ja rahwas peab sõnalausumata kuulama sõna. Sõjawäelise korra järgi ülesehitatud liikumir nimetab ka põllumeeste liikumist iganenud nähtuseks. Meie näitame, et see pole nii, et meie ei taha kummardada, kusagilt määratud juhte, waid walime oma juhid ise (kiduawaldused).
Euroopa on täis kihinat ja kahinat. Pariisis, Wiinis woolab weri sellepärast, et tahetakse wäewõimuga rahwale peale suruda uut korda. Meie, põllumehed,
- oleme harjunud sellega, et walitseme end ise.
Ja meie jääme truuks oma põhimõtetele, millede märgiks oleme püstitanud üle maa roheliste lippude metsa. (Marulised kiiduawaldused.)
Meie ei usu neid seebi- ja nõelakaupmehi, kes käiwad ringi wiinapudeliga taskus ja mustamised ja lubadused suus. Meie wanad rohelised lipud on olnud au sees ja puhtad. Meie wõitlejad on meie püüetele au teinud, nad pole end mitte määrida lasknud. (Kiiduawaldused).
Nüüd, kus kõik laguneb, on meie püha kohus kindlaks jääda oma endisele kindlale alusele. Kui meie liikumine ka laguneb, siis häwineb Eestis kõik.
- Meie, põllumehed, oleme wiimne kants.
Ja meie endised wastasedki ütlewad nüüd: kui see kants wastu paneb, pole kõik weel mitte kadunud. (Kiiduawaldused.)
Wõtame kokku kõik jõud, et me praegusel weelagunemise ajal kõntsaga kaasa ei saaks uhutud, waid et me jalgadega kõwale pinnale toetudes kõntsa rahulikult laseme woolata sinna, kus ta koht on (kiiduawaldused).
Meie, põllumehed, pole midagi teinud sellepärast, et riigilt midagi saada. Meil on olnud esikohal meie kohustused riig wastu (kiiduawaldused). Wanapõllumeeste õlgadel on teostatud maareform, wanad pole olnud noorte waenlased, nad on aidanud noored jalule (kiiduawaldused). Kui me aga neile ühinemiseks ausalt ulatasime käe, siis taheti meid „üle wõtta“. Kuid
- wanapõllumehed pole kunagi kellegi käsu all olnud
ja niikaua kui meie elame, ei lange me kellegi käsu alla. (Marulised kiiduawaldused. Hüüded: Õige, õige! ― „Elagu!“) Meie oleme kannatlikud, kuid meil on ka oma põllumehe uhkus. Wõitlusesse minnes loodame, et meie noored kogunewad meie ümber ja et noor mühaw, kaswaw mets tuleb kaasa, ning et tuleme koos auga wõitlusest wälja (marulised kiiduawaldused).
Meie pole kunagi oma juhtidele waadanud kui erisugustele inimestele. Oleme neile waadanud kui rohkem kogenenute peale. Riiklik töö nõuab juhtidelt eneseohwrdust ja pingutust. Uutele walimistele lähme wastu ilma wäiklase kadeduseta ja omawahelises arusaamises.
Edasi
- seisab meil ees riigipea walimine.
Minul on teatawal wiisil raske sellest kõnelda, sest wõidakse arwata, et teen seda isiklikkudes huwides. Kuid ma pole enam nii noor, et wäiklane auahnuse tunne mind kaasa kisuks. (Kiiduawaldused.) Olen olnud palju kordi meie riigi eesotsas ja tunnen neid suuri kohustusi ja raskusi, mis langewad uue riigipea õlgadele, kes nüüd ametisse walitakse wiieks aastaks. Riigiwanem peab olema kohtumõistjaks walitsuse ja riigikogu wahel. Ta amet nõuab, et ta wõiks ja suudaks nõu anda, hoiatada, rahu majja tuua. Sellepärast peab riigiwanem olema hästi tuttaw meie riikliku aparaadiga.
Ka põllumeeste juurde tullekase lubadustega ning mõni ongi ehk enese lasknud ära meelitada. Aga ma tahaks hoiatada: kaaluge, enne kui asute teostama seda talitust, mis riigielus on suur ja püha (kiiduawaldused). Meie oma häältega wõime otsustada kas sisemist rahu wõi rahutust.
On weel üks asi, mille wastu wäljaastumist nõuab meie riigi rahulik arenemine: meie
- riigikaitse aparaat tuleb eraldada poliitilistest keerdkäikudest.
(Kiiduawaldused.) Kihutamine meie sõjawägedes ja juhtide seas peab lõppema. Riigikaitse peab kuuluma ainuüksi walitsuse juhtimisele. Sellepärast kawatsen ma kõige lähemal ajal astude riigikogu ette eelnõuga ja nõuda, et keelatakse ära sõjawäele, piiriwalwele ja kaitseliidu juhtidele osawõtt ükskõik missugustest poliitilistest erakondadest. (Maruline kiiduawaldus.) Ja kui ei taheta seda täita ja hakatakse keerutama sellele wastu, siis uue põhiseaduse põhjal esimese dekreedina ma panen maksma selle korralduse. (Marulised kiiduawaldused, mis ei taha lõppeda. Hüüded: „brawoo, brawoo!“) Mina pole tahtnud nüüd kasutada dekreediandmise wõimalust, aga kui riigi huwi ja kaitse seda nõuab, siis saab see ka tehtud. (Kiiduawaldused. Hüüded: „Õige, õige!“)
Meie, walitsuses,
- peame silmad lahti hoidma ja walmis olema
tarbekorral ka karmide abinõudega astuma wälja riigi siseelu kaitseks. Olen näidanud oma elus, et ma ei põrka tarbekorral tagasi niisuguste abinõude eest, sest olen weendunud, et wäiksed ohwrid päästawad riigi tihti suurte ohwrite eest. (Kiiduawaldused.)
Wõite olla kindlad, et seni kuni mina seisan riigi eesotsas, ei lase ma mingit käärimist nii kaugele minna, et see wõiks meie riigile hädaohtlikuks saada.“
Nüüd puhkewad lahti marulised kiiduawaldused saalis ja rõdudel. Kostawad hulgalised elagu-hüüded. Kongressi liikmed tõusewad püsti ja üksmeelsete poolehoiuawalduste saatel põllumeeste juht K. Päts sammub alla kongressisaali oma kohale.
Weel tükk aega kestawad kiiduawaldused, siis juhataja A. Tupits annab sõna järgmisele kõnelejale ― üleriiklise põllumeeste esinduse esimehele A. Jürmanile, kes kõneleb
põllumeeste wõitluse sihtidest.
Härra Jürman tähendab kõigepealt, et kahjuks pole leidnud lahendust need majanduslikud küsimused (kriisi lahenemine), milledest on olnud juttu eelmisel kongressil. Kuigi maailmaturu seisukorra paranedes eelmisel suwel põllumees waatas juba rõõmsamalt tulewikule wastu, siis aasta lõppedes seisukord langes endisele tasemele ja riigil tuli otsida uusi abinõusid põllumehe abistamiseks. Eelmise walitsuse poolt kaotatud preemiad tulid jälle wõtta tarwitusele, kui ainukesed abinõud selleks, et põlumeest raskustest üle aidata. Kuid kõigepealt peame olema ise kindlad, meie riik peab olema kindel, sest oleks asjata jääda lootma wälisabile ja oodata tarkasid wäljastpoolt.
Ka poliitilises elus pole süwenenud rahunemise protsess. Wanu woole laguneb, uusi kerkib asemele. Wahepeal astuti mõningate erakondade poolt samme, mis wiisid rahwa meeleheitele ja tekitasid ärewust. Kõikidel on weel meeles, kuidas püüti tõkestada rahwahääletust, kuidas müüdi sõjalaewad... Põllumeeste kogud astusid selle wastu wälja, kuid neile wastati... sõjaseadusega. Polnud siis enam mingit wõimalust walgustada tehinguid ja tegusid, mis otse kisendasid taewa poole.
Walimiswõitluses tehakse põllumeestele etteheiteid, miks olema läinud koos sotsialistidega walitsusesse. Peame kõige kindlamalt wastama: keegi ei saa näidata, et oleksime astunud mõne sammu, mis rahwale on olnud kahjulik (kiiduawaldused), waid sotsialistid ise tunnistawad, et meiega walitsuses olles on nad aidanud teostada neid põllumeeste nõudmisi, millede wastu seisid teised kodanlikud erakonnad. (Kiiduawaldused).) Näitena olgu nimetada põllutöökoja asutamine. Teistele erakondadele wõime aga ette heita, miks nemad endistel aegadel sotsialistidega walitsedes on riigile kaela weeretanud ränga hoolekande korralduse ja palju teisi ülejõukäiwaid seadusi.
Meie pole iialgi põllumeeste nõudmistest loobunud, oleme oma programmi alati edasi wiinud.
Suuri muudatusi on nüüd meie poliitikaelus. Keskerakond on täiesti kokku warisenud ja järelejäänud riismed ei tea, kuidas rahwa ette astuda. See lagunemine on annud suure toetuse uuele woolule, mis nimetab ennast rahwaliikumiseks ja on wõrsunud selle tagajärjel, et meil õigel ajal ei osatud parandada põhiseadust.
See uus liikumine on rajatud hüüdsõnadele. Ta leidis poolehoidu alaliselt kõikuwate kihtide poolt, peamiselt aga linnakihtidelt, isegi neilt, kes seni seisnud ühenduses kommunistidega. Kuid samale liikumisele laulawad hoosianna ka jõukad ringkonnad linnades.
Meie ei suuda kujutleda, kuidas wõiwad käsikäes sammuda riigiwalitsemisel kõige pahempoolsemad, meie riigkorda mitte tunnustawad, ja jõukad kihid, kes siiski riiklikule alusele jäänud. Kuid kihutajate meetod oli lihtne: ühele lubati ühte, teisele teist. Töötule tööd ja ärimeestele maksude wähendamist.
See wool pole tõsine. Selle poolt ei saa olla kainem osa Eesti rahwast ― põllumehed, kes pole kunagi läinud wälja lubadustega, waid kindla ja kaine programmiga, mis toob kasu mitte üksi põllumehele, waid kogu riigile ja rahwale. (Kiiduawaldused.)
Uuel woolul on mitmesugustel eeskujudel tekinud iha isewalitsusliku wõimu järele. Nende hüüdsõnaks on, kas kogu wõim, ehk mitte midagi, kas täielik wõit ehk langus. Selles läheme meie neist lahku. Meie põhimõte on, kaitsta rahwuslikku riigikorda. Meie oleme diktatuuri wastu. Selles läheme nendest lahku. Nemad mustawad ja kisuwad maha kõik selle, mis iseseiswas Eesti wabariigis 16 aasta jooksul on tehtud. Meie aga hindame seda tööd kõrgelt. Selle aja jooksul on meie rahwas loonud riigi
