Lehekülg:Kaja 1934-02-20.pdf/4

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

ja ehitanud ta üles. Selle ülesehitamise jooksul rahwast on saanud alles rahwas ja Eesti iseseisew riik. (Kiiduawaldused.) Kui kisume maha selle suure ajajärgu, mis jääb meile siis järele? Kas meie orjaöö ülistamine?

Uus wool nimetab ennast rahwusliku mõtte kandjaks. Kuid ke on suuremad rahwusliku mõtte kandjad kui põllumehed. Nemad on alalises ühenduses maaga. Maarahwa rinnus on alati kõige heledamalt leegitsenud rahwuslik tuli.

Põllumeeste ülesandeks jääb süwendada ja arendada Eesti rahwuslikku kultuuri. Meie ei tohi matta maha rahwariikluse ideed ning hakata kummardama diktatuuri-korda. Oleme wäike rahwas ja wajame, et iga kodanik oleks omal kohal kui kiwi ehituses. Iga kodanik peab tundma, et ta ise walitseb oma riiki ja ennast. Wastasel korral kodanik jääb loiuks, tal kaob huwi riigiasjade wastu. Ja kui siis üksikisikud eestotsast kaowad ja rahwas pole korraldatud, kas ei seisa me siis kokkuwarisemise eel?

Põllumeeste liikumine on olnud püsiw, ta pole kõikunud siia-sinna, on sammunud sirget teed. Wõime loota seda ka nüüd põllumeeste kogude poolt, et nad, kigi ainsatena, sammuwad sirgelt ja julgelt edasi.

Ees seisab peremehe walimine meie riigile. Mitmed ringkonnad on hakanud ihuma oma hammast selle koha peale. Nüüd on õige aeg öelda: meie, põllumehed, oleme olnud põlwest põlwe peremehed oma taludes. Meie teame, mis tähendab olla peremees, tunneme peremehe hoolt ja wastutust. Meie tuleme kokku ja walime endi hulgast peremehe ka riigile (Marulised kiiduawaldused, brawoo-hüüded). Põllumeeste esitus on kaalunud ja otsuse teinud. Meie kandidaadiks riigipea kohale on meie põllumeeskonna juht, kes olnud meie riigi loojaks ja alates oma noorest east on wõidelnud Eesti rahwa huwides (Marulised kiiduawaldused). See mees on Konstantin Päts. (Kongress tõuseb püsti, maruline käteplagin ja elagu-hüüded matawad kõneleja sõnad. Läheb tükk aega, enne kui ta saab jatkata). Tema walime oma riigi peremeheks järgnewa wiie aasta peale. (Marulised kiiduawaldused.) Need ühemeelsed poolehoiuawaldused näitawad, et esinduse ettepanek on leidnud wastuwõtmist.

Jälle kostawad marulised kiiduawaldused. Kongressi saadikud tõusewad püsti, elagu-hüüded ja käteplaksutamised ei taha lõppeda. K. Päts astub kõnetooli, meeleliigutus paistab ta näost. Paljud kongressi wanemad saadikud pühiwad silmi.


Konstantin Päts ütleb:

Tahan teid kõiki südame põhjast tänada kaasatundmise ja au eest, mis olete lasknud mulle osaks saada. Olen wana inimene ja neis astates püütakse rahulikult oma elu weeretada. Kuid ainult au ja hiilguse pärast sinna kõrgele kohale minna, oleks ülekohus riigi ja rahwa wastu.

Kui ma olen lasknud end seada kandidaadiks, siis selles weendumuses, et meie, põllumehed, peame riigielus maksma panema need põhimõtted, mis meid ikka on juhtinud töös riigi ja rahwa kasuks. Ja ka mina tahan siin kaasa aidata ja wõidelda edasi.

Kui nüüd walimised tulewad, siis on meil nagu mingiks kombeks inimesi sõnadega määrida katsuda. Näeme seda juba ühe oma endise kaaslase kohta, kelle wastu on pandud woolama mustuse ojad. Meie peame järsult astuma iga niisuguse mustamise wastu. Ükski teine rahwas ei kohtle nii oma kandidaate riigipea walimisel.

Arwustus peab muidugi olema, kuid see ei tohi olla kuritahtlik. Riigiwalimiste juures ei tehta turukisa ja kära, waid täidetakse ausalt ja korralikult see kohustus, mis on nii tähtis riigi elus.

Nendele sõnadele järgnewad marulised kiiduawaldused. Hüütakse „brawoo“ ja „elagu“. Saadikud tõusewad püsti ning kiiduawaldused ei waibu enne, kui K. Päts on jõudnud oma kohale all saalis.

Nüüd kongressi juhataja A. Tupits


esitab resolutsiooni,

mis kõlab järgmiselt:

„Üleriikline põllumeeste kongress kutsub Eesti kõiki isamaalikke kodanikke, ükskõik missugustesse politilistesse wooludesse ja erakondadesse nad ka kuuluwad, eelseiswal riigiwanema walimistel ühinema Eesti wanema wabaduswõitleja ja teeneterikkama riigiwanema Konstantin Pätsi kandidatuuriga, et tema meie rahwa ühisel jõul saaks walitud esimeseks Eesti riigiwanemaks ― presidendiks, sest K. Päts on oma elu ja tööga ning oma kaheksakordse Eesti walitsuse eesotsas olemisega näidanud, et tema juhtimisel wõime praegusest raskest ajast üle saada ja julgesti tulewikule wastu minna.“

Jälle puhkewad marulised kiiduawaldused ja poolehoiuhüüded. Püstitõusmisega awaldatakse oma nõusolekut ja A. Tupitsal jääb ainult konstateerida, et kongress haruldase üksmeelega on seadnud üles K. Pätsi kandidatuuri riigiwanema kohale.

Edasi A. Tupits ütleb: „Praegune kongress näitab, kui suur, tugew ja wõimas on põllumeeste liikumine. Kongressi alguseks oli saadikuid registreeritud 1850 (kiiduawaldused) ja kohal oli 140 rohelist lippu (kiiduawaldused). Põllumeeste kongress on suurem kui kunagi waremalt!“ (Marulised kiiduawaldused).

Juhataja loeb weel ette kaks terwitustelegrammi. Ühe on saatnud rahwuswaheline agraarbüroo, milles tähendatakse: „Täitku kongress kõik tema peale pandud lootused ja tooogu Eesti põllumeestele uusi wõite“. Teine on Tshehhoslowakkia põllumeeste erakonnalt. Selles soowitakse kongressile edu ja awaldatakse lootust, et see kujuneb parimaks ennustuseks eelseiswatele suurtele otsustamistele.


Otsustawate sündmuste eel.

Samuti kui kõigile eelmistele kõnelejaile, saab J. Hünersonile kõnetooli astumisel osaks elaw kiiduawaldus. Ta asub selgitama Eesti poliitika praegust olukorda ja tarwilisi samme otsustawate päewade eel. Ta räägib kokkuwõttes järgmist:

Oleme keerulistes aegades. Poliitiline elu on muutunud segaseks. Nüüd peame põllumeeste ridasid tihedalt koondama. On tähtis, et nüüd rahwale saaks tõsiselt selgeks, milline tähtsus on põllumajandusel ja põllumeestel Eesti riigis. Paljud ei tea weel, ehk ei taha teada, et 2/3 kogu Eesti rahwast elab maal ja elatab end põllutööst. Ainult 1/3 asub linnades ja aleweis.

Maarahwas on kandew osa Eesti majanduses.

Eelseiswatel poliitilistel sündmustel peab maarahwas täie teadwusega talitama. Ei tohi eksisamme teha, mis pärast wõiwad minna kalliks kogu rahwale. Me teame nüüd, et on tekkinud uued woolud, kus on teised kombed. Seal rahwas enam ise ei saa otsustada kaasa, waid riigikorda tahetakse moodustada nii, et juht annab käsu ja rahwas peab seda kuulama. Sarnane olukord ei kindlusta kunagi, et maainimeste soowe seal wõetakse arwesse. Põllumees ei tohi lasta end kaasa wedada sellistel tumedatel wooludel.

See juhi- ja sõnakuulmise õpetus ei ole saanud oma algust maalt.

See õpetus pole üldse Eesti algupäraga. Meil on ta lewinud linnades. Teda nimetatakse rahwaliikumiseks. Aga see ei ole õige, sest meie põllupidaja rahwas ei lähe sellega kaasa. (Kiiduawaldused.)

Kui omalajal hakati moodustama wabadussõjalaste liidu kohapealseid osakondi, siis koondati sinna mehi, kes wabaduswõitluses olid wõidelnud kaasa. Siis oli auasjaks kuuluda neisse seltsidesse. Kuid mõne aasta jooksul on sinna etteotsa kerkinud mehed, kelle nime nende organisatsioonide asutamisel keegi ei kuulnud. Ja ühes nendega on kerkinud uued sihid,mis on wõõrad meie rahwale. Seltside nimi on jäetud weel wanaks, et see aitaks rahwast ligi meelitada.

Põllumeestel tuleb wõtta oma kindel seisukoht selle liikumise suhtes.

Kui seda liikumist ligemalt waatleme, siis näeme, et

see organisatsioon on ehitatud eitamisele.

Kõik, mis silm näb ja kõrw kuuleb, see olewat halb ja mäda. Nemad aga lubawad kõik korraga paremaks muuta.

See on sama propaganda, mis Saksamaal käis paari aasta eest. Seal samuti jutlustati rahwale ― „es wird schon alles anders werden“ ― kõik muutub teiseks. Aga me teame nüüd, kuidas Saksas rahwa wabadustega ümber käiakse. Ja kuidas meie uue liikumise liigutajad tõeliselt tahawad kõike uueks muuta, selle kohta nad waikiwad.

See organisatsioon on ehitatud

suurte sisemiste wastolude peale.

Seal liigub palju raha. Selle päritolu me muidugi ei tea. Kõige rohkem hääli omawalitsuste walimisel linnades sai see uus liikumine endistelt kommunistidelt. Nii on seal koos jõukad linnakihid endiste riigiwastastega. Selle kohta ütleb wana tarkus, et organisatsioon, mis wastolude peale ehitatud, ei saa kaua püsida. (Kiiduawaldused.)

Põllumehed ei saa selle seltskonnaga kaasa minna.

Kui me nende kihutustöö wõtteid waatame, siis ei saa küll sugugi kultuurilikkust seal märkida.

Nende ajakirjandus ja nende kõnemehed on suured tõrwaloopijad,

kes kõike oskawad mustaks teha. Kuid nad lähewad weel kaugemale, nad ähwardawad rahwast.

Selle liikumise lipuwärwiks on must-walge. See ei ole meile tundmatu.

See on sama must-walge lipp, mis aastasadade eest on wallutanud meie maa.

Weel hiljemgi on selle lipu järeltulijad meie rahwast rõhunud. See on wana Preisi mõõgawendade lipp. „Ja kas tõesti meie ja meie lapsed peaksid nüüd kummardama oma päid selle lpiu ees, ilma et tunneksime jälkust?“ hüüab kõneleja. Järgneb maruline heakskiitew käteplagin kooswiibijate poolt.

Edasi jatkab J. Hünerson:

Meie lipp on sini-must-walge ja selle kõrwale paneme me oma rohelise lipu, midagi muud me ei tunnista. (Kiiduawaldus.)

Nad tahawad isamaalased olla, need uue liikumise tegijad. Aga peab ütlema, see isamaa ja rahwusluse mõiste on nüüd muutunud õige müüdawaks kaubaks. Ei saa igaüks taewasse, kes hüüab issand, issand. Samuti ei ole igaüks rahwuslane ega isamaalane, kes laulab ― Eestimaa su mehemeel. Seal uues liikumises suur osa inimesi

laulsid mõni aeg tagasi alles internatsionaali.

„Meie isamaa“, ütlesid nad, „on seal kus meil hea on“. Ja kui nad nüüd ütlewad, et Eesti on nende isamaa, siis ei tähenda see midagi muud, kui et nad loodawad, et neil siin warsti hea hakkab olema (brawoo, brawoo).

Nad ähwardawad jõuga, kui nõu ei aita enam. On inimesi, kes käiwad maal ringi ja ütlewad ― „oma talust olete te lahti, kui wõim on meie käes“. See tähendab juba

kodusõja ettekuuultust.

Aga meie, põllumehed, astume wastu neile ja loome selle jõu, mis toob meelemõistusele tagasi tolle pööraseks läinud massi.

Edasi kõneleja puudutas teisi poliitilisi woolusid.

Ta tähendas asunikkude kohta

Nemad on meist lahku läinud. Me peame üksi sammuma edasi. Seal teises woolus on teine maailmawaade ―

see on saamamehe hingeelu.

Seal on ka lahkhelid juhtide wahel. Kuid sisuliselt ei tohiks mingi asi takistada koondumast kogu põlluharijat rahwast meie põllumeeste kogude ümber.

Riigiwanema walimistel läheb asunikkude wool oma kandidaadiga. See on neil wajaline sellepärast, et asunikud kardawad kaotust eelseiswatel walimistel. Kui meie waimusilmas kujutaksime endist ülemjuhatajat ratsutamas kõrge ratsuga üles Toompekle,

siis näeme tema hobusel sabas trobikonna mehi rippumas,

kes püüawad tema abil Tompeale pääseda. See on kogu selle asja tagamõte. (Kiiduawaldused.)

Keskerakond on ikka olnud linna erakond. Seal on räägitud üldistest huwidest, aga nüüd jooksewad nad wabside poole ja neid üldisi huwisid ei ole enam kusagil.

Nende ideed on nagu seebimullid, mis kaowad, kui tuleb weidi suurem tuuletõmbus.

Pahempoolsed on need ringkonnad, kes senini kõige wähem on osanud elust aru saada. Nende wasak tiib on wabside juure üle läinud ja laulab seal Moskwa taktikepi järele ― Eestimaa su mehemeel.

Järele on jäänud põllumeeste liikumine, mis püsib weel kindlana. Kõikide silmad waatawad teie peale, põllumehed ― teie peate rappa kistawa riigiwankri hoidma õigel teel. Põllumehed, nüüd peame me jääma kindlaks. Meil peab jatkuma jõudu wastupanuks. Me laulame

Eestimaa, su mehemeel, pole wabsistnud weel.

Terwe kongress tõuseb püsti ning laulab selle isamaalise laulu esimese salmi. J. Hünerson hüüab selle peale: „põllumehed, see olgu meie wanne Eesti rahwa wabadusele ja iseseiswusele“.

Järgneb maruline kiiduawaldus.


Läbirääkimised.

Kongressi juhataja A. Tupits teatab läbirääkimiste algusest.

Esimesena saab sõna riigikoguliige L. Raudkepp, senine kristlaste esindaja. Ta teatab kristlaste organisatsiooni keskkomitee otsuse 15. weebruarist, et kristlased ühinewad põllumeeste kogudega. Põllumehed on usklik rahwas ja kirikule sõbralikud.

Kristlased soowiwad, et kirik saaks seaduse alusel kujundada end autonoomseks asutiseks kindla sisemise korraga. Kõneleja loodab, et see on ka kõigi põllumeeste soow. Ta esitab sellesiulise resolutsiooni. Soowides õnnistust põllumeeste kongressile lahkub L. Raudkepp kiiduawalduste saatel kõnetoolist.

Luke põllumeeste kogu esindaja Ed. Liiwat lausub: „Ma olen õnnelik, et saan edasi anda nii ilusal kooswiibimisel Luke põllumeeste soowi kongressi heaks kordaminekuks. Luke põllumehed ja naised

paluwad jumalat meie lugupeetud juhi K. Pätsi eest.

Tema on ainuke mees, kes suudab riiki juhtida praegusel raskel ajal (kiiduawal.).

Me mõistame hukka uhkete sõjalaewade müügi juudile. Toompeal on hooletult aetud asju. Riigikontroll pole täitnud oma ülesannet. Kõik süüdlased tuleb anda kohtu alla. Kui ministrite jaoks pole paragrahwi, siis tuleb see teha. Maha riigiwargus ja altkäemaks. Elagu meie juht K. Päts (elawad kiiduawaldused).

Saue põllumeeste saadik A. Raukas: Me oleme põhiseaduse muutnud ja tahame peremeest riiki. Nagu igas talus peab olema peremees, nii ei saa rahwas ilma selleta läbi. Ja me oleme õnnelikud, et

saame peremehe oma perekonnast.

Tahame Konstantin Pätsi riigiwanemaks. Tema on meie riigi aidanud luua. Jumal on teda senistes wõitlustes hoidnud. Loodame, et ta tahab weel wõidelda Eesti rahwa kasuks.

Teisele hallpeale ― wanale wõitlejale J. Teemantile ja meie lugupeetud A. Jürmanile soowime samuti jõudu. Jürman, kelle isa ja wend 1905. aasta jõuluööl maha lasti, teab jutustada, mis tähendab haakrist.

Edasi tähendab kõneleja: Meie noorem wend ― asunikud on meilt ära läinud. Nad on öelnud ― meil olewat wigu. Kas on maapeal inimest, kel pole wigu?

Kr. Langholts Pärnumaalt toob terwitusi riigiwanemale K. Pätsile ühelt wanalt hallipäiselt Pärnumaa põllumehelt. Kõneleja paneb ette astuda samme wabside mustamistöö wast.

Tudulinna põllumeeste kogu saadik Robert Glasmann toob terwitusi Alutaguse metsaserwast. Wabside mustuselaine ei olewat seal hädaohtlikuks saanud. Wabside saadik tulnud tagasi nende kongressilt ja öelnud, et seal olid puha linnamehed. Siis on temal eneselgi saanud willand sest seltskonnast.

Kõneleja puudutab metsawarguste küsimust ja

nõuab karmimat karistust omawolilistele metsaraiujatele.

Praegu haawapakud aina kõnniwad metsast minema. Talumehed peawad ööd läbi metsas wahti pidama. Puu mahasaagimist ja ärawiimist ei loetagi praegu warguseks. Seda paragrahwi tuleks muuta.

Petserimaa saadik Tsänk soowis, et linakaswatajaile kindlustataks tasuw hind.

Edasi kõneleja nõudis koolikohustuse muutmist. 6-klassilist algkooli on liiga palju. Eriti Petserimaa rahwale, kus wäiksed maakohad ja suured perekonnad. 4-klassiline algkool peaks olema küllaldane.

Kaladele tuleb muretseda wälisturgu ja hingemaast krunditud kohtadele tuleb anda metsa ühistel alustel asunikega.

Wana põllumees Sauelt ― J. Sorro lausus waimustusega:

„Me pole siin, et kongressi teha. Me teeme ajalugu.“

Meil on waja walida riigipea ja siin kinnitame, et tahame riigiwanemaks Konstantin Pätsi. Ta on pärit meie perest. Meil jätkub teistelegi anda kandidaate. Aga nüüd läheme koju ja teeme igaühele selgeks, et meil tõsiselt on waja K. Pätsi walida.“

Andres Alwer Wana-Tänassilmast kõneles suure paatosega ja pool-riimitud sõnadega wanast ajaloolisest rahwajuhist, kes wõidelnud ja puhunud sõjasarwe. Samuti on meie lugupeetud juht K. Päts rajanud riigi ja ajanud waenlase maalt wälja. Mingu tema nüüd walitseja kalewist rüüga ka uue põhiseaduse alusel üles Toompeale, kus puhkab wana Kalew.

Tori põllumeeste kogu nimel kõneles M. Tuisk: Ei ole hea, et Tõnissoni mehed, kes rahwa usalduse kaotanud, weel riigikogus asju arutawad. Riigiwanemal tuleks oma õigust kasutada ja riigikogu laiali saata. Põllumeeste esindajad walime sinna tagasi.

Wahepeal teatab juhataja A. Tupits, et kongrssile on saabunud telegramm J. Teetsowilt Saaremaalt ja Teetsow soowib üksmeelt ja edu kongressile.

Kawastu walla põllumeeste kogu saadik J. Mägi puudutab

pärandusmaksu küsimust.

See maks on liiga kõrge ja koormab talusid. Wõlgade korraldamisel tuleks põllumehi rohkem aidata.

F. Niinemägi, Anna põllumeeste saadik Järwamaalt lausub: „Täna oleme saanud tunda suurt üksmeelt. Wõime öelda lauliku sõnadega ― kaugel näen kodu kaswama. Meie lugupeetud riigiwanemale K. Pätsile ja põllumeeste saadikutele riigikogus palju edu tulewiku pühaks tööks“.

Uuemõisa põllumeeste saadik Mägi lausus waimustatult: „Põllumehed, me wõime olla uhked, et meie ees on mees, kes on töötanud Eesti rahwa kasuks juba siis,

kui teda ümbritsesid weel wene kotka küüned ja kui tagus meid saksa raudrusikas.

See mees on saanud wangla wiletsust tunda, aga tal on jatkunud julgust igale waenlasele astuda wastu. Teda tahame ka tulewikus näha meie eesotsas.

K. Nikolai, Sauga-Ridalepa põllumeeste kogu saadik, ütles: Esimesel põllumeeste kongressil oli koos 300 inimest. Nüüd on meid 6 korda rohkem. See on riigi ja rahwa juhi walimine, mis meid täna on toonud siia kokku.

K. Päts on andnud põllumeestele abi, kui ajad on olnud kõige raskemad.

Tema kaitses meie terawiljakaswatust ja korraldas wõlgade küsimust. Teda tahame ka edaspidi nähe riiki juhtimas. Oma kodudes peame igaüks tegema selgitustööd.

Noor põllumees Gustaw Duberg Wõrumaalt, Linnamäe wallast kinnitas noorte wõitlusetahet wanade kõrwal. Mda tumedam öö, seda selgemad tähed. Tuleb hoida kokku ja püüda edasi. Põllumeeste kogudesse peaks asutatama noorte osakonnad. Riigiwanemaks tuleb walida K. Päts, siis on kogu rahwa tulewik õilis ja puhas.

Mäksa põllumees A. Seresk mõistis hukka wabside propagandatöö. Selle tagapõhja selgitamiseks peame rahwale näitama, kuhu wabsid sihiwad. Teeme selgeks, kuidas Saksas ja Itaalias wägistatakse rahwa tahet.

Meil ei ole waja juhte wabside määramisel, me ise tahame walida eneste juhid.

Tori-Jõesuu põllumeeste saadik F. Romfeldt ja Rõuge põllumeeste esindaja August Siska kriipsutasid alla K. Pätsi teeneid Eesti rahwa wõitluses. Teda pole kohutanud surm