ega wanglamüürid. K. Pätsile ja põllumeeste saadikuile hüüti
- kolmekordne elagu.
See kõlas wõimsalt tuhandest suust.
Al. Jansen, Pootsi põllumeeste esindaja, lausus ― meie wallas on kõik wäikekohaomanikud ja kalurid, aga me pole läinud kaasa ülejooksikutega, sest oleme kainelt mõtlejad. Elagu põllumeeste kogud.
Edasi wõtsid weel sõna Aesoo põllumeeste esitaja Lossmann, Meeri saadik Juh. Lõhmus, Wee põllumeeste kogu liige J. Kluge ja Kuremaa kogu esindaja L. Martinson, kes puudutasid metsade küsimust, telefonitariifide alandamist, awalikkude rahwamajade ehitamise määrusi ning piimaühisuste wõistluse kaotamise wajadust. Põllumeeste juhtidele K. Pätsile, J. Hünersonile ja A. Tupitsale öeldi tänu ja K. Pätsi soowiti näha uue riigiwanema ametis. Selle järele olid kohapealsed aruanded läbi. Sõna sai weel üleriikliku põllumeeste esituse peasekretär H. Oidermann, kes käsitas põllumeeste selgitustöö korraldamist enne walimisi.
H. Oidermann kandis ette resolutsioonid, mida juhatuses redigeeritud. Need wõeti ühel häälel wastu.
Riigikoguliige Märt Martinson andis teateid rongikäigu korraldamise kohta ning siis andis kongressi juhataja A. Tupits sõna riigiwanemale K. Pätsile lõpulauseteks.
Kongressi meeleolurikas lõpp.
Jällegi pääseb lahti mürisew aplaus, kui hallipäine riigiwanem K. Päts asub kõnetooli, et öelda 9-da põllumeeste kongressi lõpukõnet. Saadikud saalis tõusewad püsti ega taha enam istuda. Aina plaksutawad ja kõikide pilgud on sihitud riigiwanemale. Näib, et ta ei saagi alata, sest kiiduawaldused ei waiki. Ta peab mitu korda andma kätega märku istumiseks, enne kui saadikud jääwad rahulikuks. Riigiwanem kõneleb:
Lugupeetud põllumeeste saadikud.
Meie kõige suurem, kõige wõimsam ja üksmeelsem kongress on jõudnud lõpule. Enne kojuminekut tuletame meele, milline tähtsus on sellistel kongressidel.
Te olete näinud, kui pimedas kirikus kroonlühtrit süüdatakse põlema. Siis seotakse küünlad pika niidiga kokku ja tuli, mööda niiti edasi minnes, süütab nad üksteise järele. Wäikesest leegist tekib wõimas walgus, mis teeb armsaks ja ilusaks kogu külma ruumi.
Meie, talumehed, elame üksikult, lahus üksteisest. Sood ja rabad eraldawad meid. Mõnele paigale pääseb ainult talwel ligi. Nagu üksikud küünlad on meie põllumehed üle laia kodumaa. Nad ei saa seda suurt soojust ja walgust kätte, kui nad kokku ei koondu ja kui neid põlema ei süüdata. Meie kongress on annud ikka soojust ja walgust. Armastus kodumaa wastu, see on see ühine niit, mis meid ühendab ja sütitab.
Wana kirjanik lausub ― ega põllumees maad selleks ei wõta, et sealt midagi saada. Ta wõtab maa selleks, et sellest midagi luua. Põllumehed ei ole ettewõtjad ega kasusaajad. Maa juures nad rahuldawad oma loomistungi. Me wõitleme maaga ja loome sealt, mis wõimalik. See annab põllumehele õiget rõõmu. Põllumeees ei taha wälist abi. Ta tahab ise olla looja waim. Enesest midagi anda. See ühine loomisetung teeb meid tugewaks ja wõitmatuks. Meid ei purusta mingi wõim, sest aated on wõitmatud.
Põllumeeste wanem põlw on wõidelnud kolme wõimu all. Kui see wõitlustes karastatud põlw kaob, siis loodame, et see aadete niit, mis meid on süüdanud meie kongressidel, annab tulukest edasi ka noortele. Seda on näidanud tänanegi kongress. Rõõm oli waadata, kuidas noored astusid wälja ja kuidas nad wana põllumehe waimus kõnelesid. Kui sarnane noor tugew mets kaswab asemele, siis wõib ka saatus rahulikult wanu puid rauida.
Meie kongress on wõitluse kongress. Kuigi me ise oleme rahuarmastajad ja rahulikud, ei saa me ainult rahuga ometi mitte edasi. Waadake neid rohelisi lippe. Seal on piigid otsas. Ärge arwake, et need on kärbestele tiibade lehwitamiseks wõi sääskedele noka teritamiseks. Ei, põllumehed. Wõitluseks on nad seal. Selle lippude metsa wiime wastu oma waenlasele. Kõige oma rahuarmastuse juures on põllumehel siiski julgus suuremaks wooruseks. Kui meilt tahetakse meie iseseiswust wõtta ja meie rahwast tahetakse teha mingiks juhitawaks karjaks, siis saawad need kuldsed lipuotsad terawaiks piikideks.
Põllumehed, me nõuame ausat wõitlust. Me wihkame waimset sõnnikuwedu. Me weame sõnnikut põllule ja see wäetab maad. Aga waimne sõnnik ei too kasu. Me tõrjuma selle kaugele oma püha kodumaa pinnalt.
Riigiwanema kõnet katkestasid mitmel korral elawad kiiduawaldused. Kõne lõpul sattusid koosolijad nii suurde waimustusse, et aplaus ei tahtnudki lõppeda. Kõik olid sisemiselt liigutatud wana rahwajuhi mehiseist ja südamlikest sõnadest.
Kui riigiwanem tuli alla kõnetoolilt, laulis suur põllumeeste pere temale: „Ta elagu“. See laul tuli kõikide südamest. Siis wõtsid ligidalasuwad saadikud riigiwanema K. Pätsi kätele ja tõstsid ta mitu korda üles.
Kooswiibijad juubeldasid kaasa. Silmapilk oli kaasakiskuw. Paljudel saadikutel olid pisarad silmis.
Nüüd oli kongress lõppemas. Juhataja A. Tupits tänas saadikuid rohke osawõtu ja eeskujuliku korra eest, mis walitses kongressil. Ta pani ette laulda „Eestimaa, mu isamaa“. Kongress laulis seda suure hardusega.
Inimesed olid sisemiselt haaratud. Selle päewa sündmusd olid igaühele läinud südamesse. Waimustusega lõppes isamaalik laul. Kongress kuulutati ametlikult lõppenuks.
Maarahwa suur rongikäik pealinnas.
„Walitsus ei luba wägiwalda ega korrarikkumisi“.
Põllumeeste kongress käis Toompeal riigiwanemat terwitamas.
Põllumeeste kongressi saadikute rongikäik riigiwanema juurde Toompeale kujunes haruldaselt wõimsaks organiseeritud maarahwa üksmeele ja jõu demonstratsiooniks. Sellist arwukat ja jõulist põllumeeste meeleawaldust nägi pealinn esmakordselt. „Estonia“ teatrimaja ees hakkasid põllumehed ridu korraldama kella ½4 paiku p. l. Maja esine täitus tüsedate maameeste kujudega; peade kohale kerkis roheliste lippude mets. Teatrimaja ümbrust täitis tihe rahwamurd, samuti uulitsate ääri, kust rongikäik pidi läbi minema.
Weidi enne k. 4 hakkab maameeste rong muusikahelide saatel Toompea poole liikuma. Rongi ees kantakse riigilippu, sellele järgneb üleriiklise põllumeeste esituse lipp. Esituse lipu järgi sammuwad põllumeeste organisatsioonide keskjuhatuse liikmed, neile järgnewad teised kongressi saadikud. Liigutakse kolme kaupa reas. Põllumeeste saadikute hiigelrong astub kindlal, maamehelikul raskepärasel kõnnakul rõõmsate marihelide saatel riigipead terwitama. Roheliste lippude õõtsuw meri pakub haarawat waatepilti. Eriti pääsis maarahwa wägew rongikäik mõjule Wabadusplatsil.
„Ei olegi lõppu, lipud ja lipud,“ imetlewad pealtwaatajad. Rong wenis määratu pikaks. Esimene ots oli jõudnud juba Toompeale, kui rongi lõpp „Estonia“ eest liikuma pääses. Linnarahwas jälgis elawa huwiga roheliste lippude hiigelahelikku. Kasukad, läki-läkid, weesaapad ― nii oli maarahwas tulnud pealinna „wallutama“. Siin-seal patriarhaalsed täishabemega näod. Kogusummas oli rongikäigus mitutuhat inimest.
Maakonnad liikusid rongis tähestiku järjekorras, eesotsas Harjumaaga. Lipud sarnanewad üksteisele, ainult mõned wäikesed erandid puutusid silma, nii oli Saadjärwe kogu lipule maalitud kaks rukkiwihku ristamisi. Kell lähenes ½5-le, kui rongikäik oli end riwistanud Toompea lossi esisele platsile. Rohelistest lippudest moodustus tihe mets. Lippe oli wäljas 150 ümber. Meeleawaldajate saabumisest läksid riigiwanemale teadet wiima härrad Jürman, Tupits ja Hünerson.
Riigiwanem K. Päts wäljus. Teda terwitati hümni ja terwitusmarsiga.
Riigiwanemat terwitas selle järele 9. põllumeeste kongressi nimel Wõrumaalt, Aleksandri wallast pärit Aleksander Lauk järgmise kõnega:
„Kõrgesti austatud härra riigiwanem! Kongressi liikmed on siia selleks kogunenud, et Teid terwitada ja Teile jõudu ja õnne soowida raskes riigiwalitsemise töös.
Meie teame wäga hästi, et käesolew silmapilk Eesti riigile wäga keerulisi küsimusi ette seab. Kuid meie, põllumehed, loodame kindlasti, et meie riik neist küsimustest Teie wilunud käe juhtimisel õnnelikult üle saab.
Meie tuleme Teile kinnitama, et põllumehed on alati walmis Eesti iseseiswuse ja Eesti rahwa parema tulewiku eest ohwrit tooma, kui seda tarwis.
Meie terwitame Teid, härra riigiwanem, kui Eesti riigi suurt juhti ja soowime Teie tööle edu ning õnne!“
Riigiwanem K. Päts wastas lühikese hoogsa ja sütitawa kõnega:
„Austatud põllumeeste organisatsioonide esindajad! Tänan teid südamlikkude soowide eest. Tänan isamaalsuse ja lojaalsuse eest. Olen kindel, et organiseeritud põllumehed on walmis tooma igasugust ohwrit ja riiki kaitsma. Need lipud siin näitawad, kui hästi on organiseeritud meie põllumees. Nende lippude taga seisawad tuhanded ja tuhanded põllumehed. Walitsuse esindajana wõin ütelda, et wõite rahulikult jatkata oma tööd. Walitsus teeb kõik, et rasked ajad läheks mööda ja walitsusel on küllalt jõudu kõigist hädaohtudest jagu saada. Walitsus ei luba wägiwalda ega ähwardusi ja astub kindlalt wastu riigikorra rikkujate wastu. Annan oma hallide juuste juures sõna, et walitsus ei luba mingit wägiwalda ega riigi korra rikkumist...“
Siin katkestub riigiwanema kõne spontaanselt paisuwate waimustatud „elagu“ ja „brawoo!“ hüüetega.
Lõpuks riigiwanem palub saadikuid wiia maale teate, et Eesti riik läheb rahulikult üle uuele põhiseaduslikule korrale.
Meeleawaldus lõppes hümniga. Riigiwanemale lauldi kolmekordselt „elagu“. Rongikäik lahkus. Riigiwanema eest möödudes langetati lipud. Toompealt tuldi alla Komandandi uulitsat kaudu, liiguti orkestrite helidel läbi Harju ja Wiru uulitsate „Estonia“ ette tagasi. Seal keriti lipud kokku ― kojusõiduks. Saadikute nägudel peegeldus rahulolu hiilgawalt korda läinud meeleawalduse üle.
Igal pool, kust rongkäik linnas läbi läks, oli rahwast murruna waatamas. Imetleti, et küll on palju põllumehi ja küll on põllumeeste kogudel suur ning tugew organisatsioon.
Charles R. Flint.
Ameerika ärimees ja pankur, mitmekordne miljonär, tuutud „tru3tide isa" uime all. on hiljuti surttud 84 aasta MauaduscS. Flint ajaS äri kõigil aladel. Jaapani-Hiina sõja ajal Fliut oStiS ühe ristleja ja müüs selle edasi Jaapanile'. Brasiilia Vabariigile muretses ta koguni terme sõjalaeMaStiku täies relMastuseS. Hiljem Flint sai ühendriikide Valitsuse usaldusmeheks fõjalaemauduse alal ja sellisena müüs ta Wene Valitsusele 26 torpeedopaari ja allwcepaati.
Sotsialistide protest Tallinna walimiste wastu.
Lisaks «põllupidajate ühingu" liidri härra Küti protestile on tulnud protest Tallinna linnawalirniste wastu ka sotsialistide esindajalt A. Ornaselt. Põhjendused samad, mis eelmises protestiski et kolmikute liitumisest pole eriliselt teatatud ja sellepärast kolmikuid ei saa lugeda liiwnmks. Walimiste linnakomitee koosolek oli määratud esmaspäewa õhtu peale.
Poisikesele kogemata kuul kõhtu.
Raske õnnetus Kloostri toal las.
Harjumaalt, Kloostri wallast, Põllküla asundusest toodi Tallinna erahaiglasse (Narwa mnt. nr. K) 12°nastane EduardAleksandcrA lto r f, kelle elukoht Ojaniidu talus. Poisikesel ou raske kuulihaaw kõhus. Kuna ta wiibis meelemärkuseta olekus, siis ei saadud temalt lähemalt teada, kuidas õnnetus juhtus. Nii palju on aga kuulda, et poisikene oli ühes kaaslastega mänginud isa wana rewolwriga, mis aga oli laetud. Newolwrit Vaadeldes läinud Ed. Nltorfi käes relw lahti ja kuul tunginud kõhtu. Nagu kuulduv, on poisikese elu päästmi-, seks lootust.
Enesetapp Wõrus.
Wõrn tuntud rätsepaiöökoja omanik Anwil Berg, 54 a. wana, surmas enese pühapäewal. Enesetapmise põhjuseks oli narwilik olek.
Tulekahju Saaluses.
" 'Saaluses süttis põlema pühapäewal, Weebruaril Hussari wiljakuiwatis. ' Omanik hindab kahju. 3000 kroonile. Kindlustatuks' oli hoone 1500 krooni eest walla tulekassas.
Waidas jäid sõjalased kuiwale.
16. ja 16. weebruaril ajas Vabadussõjalane Karlson Nae ivallas, Waidas inimesi kolku Waibct meierei saali koosolekule Vabadussõjalaste osakonna asutamisele. 16. kell 3 pidi koosolek olema. Koosolekule ilmus aga ainult agitaator K. üksinda, kuna ühtegi teist peale tema ei ilmunud.
mesi, kes aga sealt ei Pääse wälja, kuna paat on langenud kummuli."
„Trabant" oli nähtawasti wrimase osa oma teekonnast läbi teinud kummuli, sest peale ürnberrninemist puudus kapten Tormal wõimalus mässamates woogudes wiia paati õigesse asendisse. Helgo hüüdis waljusti ja koputas paadi küljele. Seest kuuldus koputamist ja wastuhüüdu. „Ta on elus!" hüüti läbisegi.
Näiliselt oli aga kapten Tormal wõimata pääseda wälja Paadist, sest ..Trabant" oli langenud tekiga liiwale ja luuk oli wastu maad. WaHepeal olid juba sündmuse kohale jõudnud 5 kalurit, keda Tõnis Rehtla palunud abiks. Nende kaasabil läks korda kergitada rasket metallist paadiäärt niipalju, et Mõis pääseda luugi kaudu wälja. Möödusid waid mõned hetked, kui paadi alt ilmus wälja kapten Torma pea ja selle järele parem käsi, mis hoidis kramplikult piipu. Rahuldustunne peegeldus kapten Torma näol, kui ta nägi, et kõik kaaslased on elus ja terwed.'
..Hurraa, piip on alles!" hüüdis kapten Torma, tõustes püsti ja ulatades käe politseiülemale. Juuresolijate näod tõmbusid heatahtlikule mnt' gele.
Hämarusest lähenes keegi joostes. See oli Tõ» nis Rohtla, kes saabus tagasi. Eemalt tulid tveel kolm meest, keda Rohtla oli palunud abiks rannikule. Llnna Laid tõttas tulijale ,wastu ja süleles teda tormiliselt. Tõnis Rohtla peatus ja waatas kohmetult ringi.
„Wend, fee on simr ema!" hüüdis Jaan Laid, fe§_ ruttas emale järele. „Ole hea tema wastu, mõista sest ta ei saa praegu kõnelda! Meil ei vundu nüüd enam wajalikke tõendusi. H paewapilti, mida see koletis Rohtla kandis aastaid oma käes, on -nüüd minu malbuses. Puudub lvaid esiweel. Ta palwetas wäikselt. Lugernätud tänupisarad niisutasid isamaa mulda. Siis kuuldus nagu kohinat rahlramasside kohal. Kuuldus rõõmsat juttu, kõikjalt kõlas hüüdu; ..Tagasi linna!" See hiilid tuli tuhandete suudest. Seda korrati üksteisele, tuttawale kui ka wõõrale. Ja rahwas hakkas rändama läbi ööwaikuse, sinna, kus särasid linna tuled, kus ootas armas kodu. Tallinna linna haiglas Arno Mändla haigewoodi juures istus õde Helju Rand. Ta silmad ei pöördunud haige kahwatult näolt. Kuigi operatsioon oli õnnestunud, oli haige endiselt weel oimetuses. Mõne minuti pärast tekkis ta näole nagu pisut puna, siis hakkasid liikuma huuled ja silma-la-ud. Smtril. silmil wahtis Helju neid muudatusi. Ta lootus kaswas. Möödusid weel mõned hetked ja siis awas Arno Mändla silmad. Ta pilk peatus haigla walges laes ja laskus siis Heljule. Ootamata kiirelt elustus see pilk. Haige oli tulnud täielikult teadmusele, kuid wiibis arusaamatuses asukoha suhtes. ..Helju, Heljukene!" sosistasid haige huuled. „Sma siin? Kus me oleme?" ..Tallinna linna haiglas." Haige mõtles natukene ja sõnas: „Ma lendasin Tallinna, et surra ühes sinuga. Ma ei lahku enam siit. Kas warsti on see kõik möödas?" Mõne silmapilgu waatles õde Helju haiget hämmastunult. Ta taipas nüüd, mida Arno'Mändla mõtles. Kuid see oli ju kohutaw! Ta tahtis surra katastroofis ja selleks lendaski Tallinna! „(st, ei Arno, meie ci sure! Ka sina ei sure! Sa pead elama! Katastroof on möödas, meteoor langes merre ja Tallinn on endiselt terloeH' ~Qn's see mõimalik?."
