— 41 —
tamise kunst maa-ilmale teadawaks saada. Igal pool soola kaswatamine oleks soola hinna wäga odawaks teinud, mis läbi Kilplased wähe kasu oleksiwad saanud. Nõnda läks siin üks tark nõuu teise järele nurja, ja Kilplastel ei olnud sel puhul mitte wõimalik, küpsend soola wäljalt koju wiia, sellepärast pidiwad nad wara weel seni wäljale jätma, kunni paremad nõuu leiaksiwad, mil kombel tundmata wõera wilja kokka koristamine kõige paremalt edasi läheks. Aga et neil juba enne seda sõja pärast soola kitsik oli olnud, siis tõusis nüüd kitsik weel palju suuremaks: sest mis neil muldsest soolast kewade üle oli jäänud, seda oliwad nemad seemneks põllule külwanud. Soola häda tõusis igapäew kibedamaks, kõige enamist tarkuse soola poolest, mis Kilplas hoopis magedaks oli läinud. — Mis seda häda weel raskemaks tegi, oli see õnnetus, et sel ajal weel kedagi nende linnaks tõstetud külas nii tark ei olnud, et talwel ahju peal ehk parsil kuiwatud lund oleks oskanud soola lisaks tarwitada. Mau maade rahwal, iseäranis soola-kaupmeestel oli see asi küll teada, nõnda kui täna päewal. Mõningad targad mehed tarwitawad juba sel ajal kui praegu: terast oimu soolamise tarbeks, üks pruuk, mis aega mööda oimu wäga wesiseks teeb. Seda tunnistawad meie täna päewased raamatu kirjutajad awalikuks tõeks, kui laia waagnatega oma körti lauale toowad, kus waest mitte soola iwakestki sees ei ole leida. Aga mis ma sest pikemalt räägin? Kilplastest ei teadnud kedagi seda, mispärast nende põllul kaswanud sool nõnda kibedaks oli läinud. Pikal järel mõtlemisel arwasiwad mõningad, et ehk põllu harimisel midagi süüdi oli olnud, kuhu ehk wäga rohkest sõnnikud oli pantud, mis läbi ka kartuhwlid kibedaks lähewad. Edespidi lubati weel mõni uus katsetükk ettewõta, ja üks tükikene põldu hoopis ilma sõnnikuta soola alla panna. — Oleksid sina, armas lugeja, sel korral minu seltsis Kilpla soola wäljale waatama tulnud, külap sa siis oleksid leidnud, et nende kallis soola rohi, mis meestel wäljaandmise wärawaid ja käsi oli kõrwetanud, muud ei olnud kui päris — raudnõgesed. Aga ma oleksin ennast selle eest hoidnud, seda Kilplastele äraseletada, sest kes meelega pime
