Lehekülg:Kogutud teosed V–VI Liiv 1935.djvu/91

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„põhimõtted“! Mis oleksid tema sõbrad ütelnud, kui ta neid päälismõteteks oleks teinud! Käru pääl oleksid nad teda läbi linna viinud ja mädamunadega loopinud! Ei, see ei lähe. Päälegi — kuidas sa võtad naist? Rikas ja ilus ei tule, inetu ja rikas ei ole armas, vaene ja ilus — ka vähe. Ehk koguni mõni köögitüdruk — ptüi! — Ants sülitas. Koputatakse ukse pihta. „Sisse!“ „Proua ja härra S. lasevad teist korda paluda, et neile pidule tuleksite!“ „Ütelge, et ma tulen.“ Teenija tegi minekut. Ukse juures tuli tal nagu midagi meelde, ta näis iseenesega võitlevat. „Mis on?“ „Ei midagi — ei tea, kas tohin ütelda!“ „Ütelge aga,“ naeris Ants. „Tahtsin veel — ütelda — ei tea, kas tohin — et — et sääl hästi palju neiusid on —“ „Seda oleksite kohe tohtinud ütelda.“ „Ja siis, et nad teid tervitasid ja — nimelt käskisid tulla, et — teiega tülitseda.“ „Soo!“ „Nii nad ütlesid.“ „Ütelge, et ma ei tule — ei, ma tulen.“ Teenija läks. Oo, või nõnda, mõtles Ants. Sääl on neil juba himu mind täna õhtul nokkida, oodake aga! Antsu süda ei ole ammugi enam nii pakane, nagu enne, võib olla, tuleb täna õhtu koguni sula ja lükkab mu „põhimõtted“ ümber. Ja oli, nagu oleksid aknaruududki selle poolt olnud, sest ka nende jäätis vähenes: sulab, sulab! Ta läks. Teretati, kummardati, tutvustati, sooviti õnne ja tehti muud pruugitavad kombed ära, siis — jäeti vaene Ants kõige oma vaprusega neidudele seltsiks. No noh! „Kas teate, härra Sulg, mispärast teid siia ootasime?“ küsis üks Eeva tütardest lõbusalt. „Noh?“ „Et teiega sõda pidada.“ „Laske


90