108
summake wälja. Muidugi on siit ka hulgake puhast raha ära wiidud… Aga kes see Stern-Himmelshausen peaks olema? Wahest seesama, kes tunaeila õhtul Langbergi juures olla käinud?“
„Seda arwan mina ka,“ ütles Jostson. „Ma tean, et onu ühe Stern-Himmelshauseni juures aidameheks oli, enne kui ta kaupmeheks hakkas. Nende wahel on wist midagi iseäralikku juhtunud. Onu ei armastanud sest ajajärgust kõneleda, ja parun ise ütles mulle mõne päewa eest, et Langberg teda linnas iialgi pole teretanud… Waata seda kriipsudega ära märgitud piiblikohta; kas sa ei usu, et Langberg siin oma endise mõisaherra pääle on mõtelnud?“
„Kahtlemata,“ kinnitas Birjusin. „Tunaeila õhtul on nemad siin koos olnud ja wana Leena ütleb otsekohe, et parun Langbergiga riidlemas käinud. Mind ajab mõte taga, et parun, kes praegu suures kitsikuses on, selle Timmiga kudagi wiisi ühenduses wõiks seista.“
„Seda ma ei usu,“ wastas Jostson. „Pimedal wägiwalla ajal, mil onu Stern-Himmelshauseni juures teenis, on parun temale wististi mõnda rasket ülekohut teinud, mis Langbergi elule pööre andis ja teda kättemaksmist ihaldama pani. Selle pärast on ta paruni wekslid üles ostnud. On parun tõesti rahahädas, siis oleks Langberg teda nende wekslitega purustada wõinud, kuid sellegipärast ei suuda ma kuulsa ja uhke Stern-Himmelshausenite suguwõsa liikmest uskuda, et ta salamõrtsukatega ühenduses seisab.“
Birjusin naeratas: „Raske on seda küll uskuda, aga maailmas sünnib ju ka wõimata asju. Ma ei ütle midagi, kuid natukese paneksin siisgi imeks, kui need wekslid praegu weel otsekohese mõrtsuka käes peaksiwad olema… Wäärtpaberite nimekirja telegrahweerime täna weel pankadele kätte. Waatame, kas weel mõnda asja leiame.“
Waikides hakkasiwad mõlemad asju läbi sorima. Jostson tundis iseäralikku liigutust, kui temale kapi nurgas tühjad pudelid silma puutusiwad.
„Waata, kuda onu mind wastu wõttis, kui ma kolmeteistkümne aasta pärast tema juurde tagasi tulin,“ ütles
