Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/132

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 131 —

Mees aga käskima: „Mine ja too!“

Suur oli naese imestlemine, kui naene pulga eest ära wõttis ja tõrrest õlut wälja jooksis.

Naene läks, wiis mehele õlut. Mees aga käskima: „Too nüüd ka küünalt!“

Naene läks ja leidis õrrel suure hulga küünlaid. Pani küünla põlema. Nüüd käskis mees sialiha ja kapsa leent keeta.

Naene läks, leidis kambris kõik, mis mees soowis.

Sööma ajal kuulsiwad mees ja naene wäljas korraga walju ähkimist ja puhkumist. Mees jooksis ruttu wälja waatama. Nägi, et wedajad mõlemad oma saagiga kahe õue mulgu wahel kokku oliwad sattunud. Maadlesiwad ühe teisega. Üks tahtis teise käest saaki ära kiskuda.

Ühejalgne oli tugewam, kägistas teise ära.

Aasta pärast oli rikas mees, kelle wedaja otsa saanud, waeseks saanud, waene aga rikkaks läinud.

J. Holzmayeri Osiliana järele.

39.

Wigaseks lastud tulihänd.

J. P. Sõggel Paistu-Kaarlist.

Ühel õhtul läks Tungla Tiit tulihännaks. Tahtis enesele koorma wilja tuua. Käis ülepea tihti tulihännaks. Ja Tunglal oli ikka wilja küll, kui teistel wilja puudus käes oli. Juhtus ka, et